Kaitseväeteenistuse seaduse uue tervikteksti koostas laiapõhjaline kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, kaitseliidu ja kaitseressursside ameti esindajad, teatas kaitseministeerium.

Uue kaitseväeteenistuse seadusega tekib inimestel, kes ei ole kaitseväekohustuslased, võimalus võtta endale vabatahtlikult kaitseväekohustus. Nii näiteks tekib naissoost isikutel esmakordselt võimalus läbida vabatahtlikult ajateenistus, mida seadus seni juriidiliselt ette ei näinud.

Samuti muudetakse uue seadusega paindlikumaks kaitseväelaste tervisenõudeid, et paremini arvestada erinevate ametikohtade eripäraga.

Erinevalt praegusest hakatakse elukutselisi kaitseväelasi teenistusse võtma tähtajaliselt. Tähtajatusse tegevteenistusse hakatakse tulevikus võtma neid kaitseväelaseid, kellel on vähemalt 10-aastane tegevteenistuse staaž.

Samuti liidetakse uue kaitseväeteenistuse seadusega senine kaitseväe distsiplinaarseadus, mille tarbeks tekib uude seadusesse eraldi peatükk kaitseväedistsipliini kohta.

Tegevväelaste sotsiaalsete tagatiste pakett jääb võrreldes praeguse kaitseväeteenistuse seadusega sisuliselt muutmatuks. Täiendavalt annab uus kaitseväeteenistuse seadus võimaluse tagada välismissioonil langenud või vigastada saanud kaitseväelase pereliikmetele psühholoogilist abi, sotsiaalnõustamist ja taastusravi.