Valitsus kiitis heaks Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi
Riigihalduse minister Arto Aasa sõnul on Eesti ja Venemaa programmi raames kokku leppinud viies suuremahulises ühisprojektis. „Eelmisel programmiperioodil said rahastuse Narva ja Ivangorodi piiripunktide mahukad ehitus- ja arendustööd, tänu millele paraneb piiripunktide läbilaskevõime ja piiriületus muutub mugavamaks. Algaval programmiperioodil on plaanis suunata märkimisväärseid investeeringuid läbitavuse parandamiseks ka Koidula ja Luhamaa piiripunktides,“ lisas Arto Aas siseministeeriumi vahendusel.
Samuti on kavas Narva-Ivangorodi promenaadide ning kindluste rekonstrueerimine, Saatse-Krupa teelõigu korda tegemine ning väikesadamate võrgustiku edasiarendamine Peipsi järve piirkonnas Eestis ja reovee puhastusseadmete paigaldus Pihkva oblastis.
Vastavalt piiriülese koostöö programmdokumendile toetatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist Eesti-Vene programmi 16,8 miljoni euroga. Lisaks sellele kavandab Eesti 8,4 miljoni euro suurust lisarahastust proportsionaalselt Vene Föderatsiooni rahastusega. Täiendav rahastus suunatakse riikide vahel kokkulepitud strateegiliste suuremahuliste projektide toetamiseks.
Eesti-Vene programmi eesmärk on piiriülese regionaalse majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine ning ühiste keskkonna, tervishoiu ja turvalisuse kitsaskohtade parandamine. Programmi prioriteetideks on ettevõtluse ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete areng, piirihalduse ja mobiilsuse arendamine, keskkonnakaitse ning kohaliku ja piirkondliku haldusvõime tõstmine.
Järgmise sammuna esitab Eesti programmi Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Programmist toetatavaid projekte asutakse ellu viima mitte varem kui 2017. aastal.
Eesti-Vene programm on Eesti-Läti-Vene 2007–2013 piiriülese koostöö programmi jätk. Eesti-Läti-Vene programmi raames viidi ellu 50 regionaalset koostööprojekti. Sarnast programmi teostatakse ka Soomes ja Lätis.
