Mõlemad dokumendid aitavad tugevdada Eesti riigi julgeolekut arvestades muutusi julgeolekukeskkonnas. Need raamdokumendid toetavad Eesti julgeolekupoliitika sihipärasemat elluviimist.

Julgeolekupoliitika alustes sõnastatakse Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad. Tegemist on raamdokumendiga, mis on julgeoleku valdkonna arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks. See dokument asendab 2010.aastal Riigikogus heaks kiidetud julgeolekupoliitika alused. Esmakordselt esindab valitsust Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogus peaminister.

Riigikaitse arengukava 2017-2026 on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, milles ohustsenaariumidele tuginevalt tuvastati aastateks 2017-2026 vajalikud ja Eesti riigi võimalustega kooskõlas olevad arendused. Eraldi käsitletakse kuute riigikaitse tegevussuunda: sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus, sisejulgeolek, strateegiline kommunikatsioon, rahvusvaheline tegevus ning riigi ja ühiskonna toimepidevus.

Arengukava sisu on põhiosas riigisaladust sisaldav teave. Dokumenti koostati esmakordselt riigikaitse laiast käsitlusest lähtuvalt riigikantselei juhtimisel. Riigikogu riigikaitsekomisjonis esindab Vabariigi Valitsust arengukava menetlemisel peaminister. Pärast Riigikogu arutelu esitatakse arengukava valitsusele lõplikuks heakskiitmiseks.