Valitsus kaitseb karvast lipphernest ja punaselg-õgijat
Osmussaar on kaitse alla võetud maastikukaitsealana, sest lisaks ohustatud taime- ja loomaliikidele on saar väga väärtuslik ka maastikulise tervikkompleksina. “Osmussaarel leidub säilitamist vajavaid geoloogilisi objekte, nagu näiteks pankrannik, paekivipaljandid, rändrahnud, kuid ka pärandkultuurmaastikke, nagu poollooduslikud kooslused,” loetles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit keskkonnaministeeriumi teatel.
Kaitsealustest liikidest ning elupaigatüüpidest on Osmussaare kaitsealal kaitse all näiteks rannikulõukad, rannavallid, kivi- ja pankrannad, loo- ja rannaniidud, kadastikud jt. Kaitstavatest taimeliikidest on seal levinud mitmed käpalised, taani merisalat, kaljukress, karvane lipphernes ja paljud teised.
Uues kaitse-eeskirjas pälvivad varasemast suuremat tähelepanu kaitsealused linnuliigid, nagu näiteks I kaitsekategooriasse kuuluv tutkas, kuid ka hüüp, niidurüdi ja sooräts, roo-loorkull, teder, sookurg, jõgitiir, randtiir, rukkirääk, vööt-põõsalind ja punaselg-õgija.
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni kohaselt kuulub Osmussaare maastikukaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari ala) hulka.
Osmussaar kuulub tervenisti maastikukaitsealasse, kaitsela pindala on
489 hektarit, millest 476 ha on riigimaa. Saarel on seitse kinnistut, mille omanikud on Veeteede Amet, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ja Noarootsi vald. Kinnistute omanikud olid kaitse-eeskirja muudatuste tegemisse kaasatud.
Kaitseala on tsoneeritud kaheks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Nüüdseks on viidud põhikaardi ning maakatastri andmetega kooskõlla ka juba alates 1996. aastast kehtinud kaitseala välispiir.
