Siseminister Andres Anvelti sõnul ei toetanud valitsus kõiki töörühma ettepanekuid seetõttu, et tasakaalustatud sisserände suunamise kõrval peab edasi tegelema ka sellega, kuidas vabad töökohad ja töökoha ootel eestimaalased paremini kokku viia. „Panustada tuleb Eesti tööjõu täiend- ja ümberõppesse, et ka kõrgema töötuse määraga piirkondades suureneks tööhõive,“ ütles ta. Töötuse määr oli 2017. aasta III kvartalis vaid 5,2 protsenti, kuid samas on piirkondi, kus töötuse määr on märkimisväärselt suurem, näiteks Ida-Virumaal, Valgamaal ja Põlvamaal.

Sisserände regulatsiooni muudatustest tõi minister esile tippspetsialistide piirarvu alt väljatoomise. „Eesti tööturg vajab tippspetsialistide oskusi – veelgi enam, võistleme tippspetsialistide tuleku eest kogu maailmaga. Seega on oluline nende Eestisse tulekut igakülgselt soodustada,“ märkis Anvelt. „Lühiajalise töötamise pikendamine seniselt üheksalt kuult ühe aastani võimaldab aga senisest paremini leevendada tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades. Samal ajal ei põhjusta lühiajaline töötamine muudatusi püsielanikkonna koosseisus,“ lisas ta. Lühiajaline töötamine ei ole ka praegu piirarvu all ja nii nagu varem, kehtib neile ka edaspidi Eesti keskmise palga maksmise nõue.

Valitsuse ettepanekuna on kavas sisse viia A2 tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on juba töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat. Elamisloa pikendamise ajaks on välismaalane Eestis elanud viis aastat, mille jooksul tal on võimalik õppida eesti keelt nii riigi pakutavas kohanemisprogrammis kui ka iseseisvalt.

Siseministeerium sai ülesandeks välja töötada välismaalaste seaduse muudatused, et täna kokkulepitu esimesel võimalusel ellu viia. Samal ajal jätkab sisserände regulatsiooni muutmiseks kokku kutsutud töörühm tööd pikaajaliste lahenduste väljatöötamiseks rändevaldkonnas. Laiapõhjalisse töörühma kuuluvad erinevate ministeeriumite, ametite, tööandjate ja töötajate esindajad, samuti rändeeksperdid, rahvastiku- ja majandusteadlased.

Kuni seadusemuudatuste jõustumiseni kehtib praegune välismaalaste seaduse regulatsioon, mille kohaselt on 2018. aasta piirarv 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Sisserände piirarv reguleerib kolmandatest riikidest lähtuvat ettevõtlus- ja töörännet.