Valitsus jõudis kokkuleppele probleemses erakooliseaduse muudatuses: tegevustoetuse maksmist jätkatakse 2019. aastani 75% ulatuses

Riik jätkab 2019. aasta lõpuni tegevustoetuse maksmist 75% ulatuses erakoolidele kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. 2016. aasta lõpuni jääb kehtima senine kord, otsustas valitsus.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul annab see ministeeriumile võimaluse suunata vabanevad vahendid õpetajate palgafondi, vahendab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Praegune süsteem ei ole ühestki vaatenurgast jätkusuutlik, see otsus oli hädavajalik. Kuigi üleminekuaeg pikeneb, saab nüüd siiski keskenduda hariduspoliitika prioriteetidele, mis koolide puhul on õpetajate palgatõus," ütles Ligi.

Haridus- ja teadusminister rõhutas, et koolivõrgu mitmekesisuse tagamine on kohalike omavalitsuste seadusest tulenev kohustus.

"Saavutasime erakoolidele järgmisteks aastateks töörahu. Me ei pidanud võimlikuks, et erakoolide tegevustoetus oleks sellest aastast viidud nulli nii, nagu seda näeb ette hetkel riigikogus olev seaduseelnõu. Pool aastat kestnud vaidlus päädis lahendusega, mis tagab erakoolidele järgmisteks aastateks töörahu", ütles Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna.

Kabinetis lepiti Tsahkna sõnul kokku ka täiendava raha lisamises õpetajate palkade tõusuks, et saavutada õpetajate palga tõus 120% Eesti keskmisest palgast aastaks 2019.

Erakoolide eest võitlejad on varasemalt juhtinud korduvalt tähelepanu, et erakoole ja munitsipaalkoole tuleks kohelda rahastades võrdselt.