Valitsus arutab, kas kaevata edasi Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus endise KGB-lase kasuks

 (50)
KGB
KGBFoto: Ilmar Saabas

Valitsuse istungi päevakorras oli täna plaan taotleda kohtuasja Sõro versus Eesti (kaebus nr 22588/08) Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojale üleandmist. Otsuseni, kas seda teha, valitsus täna ei jõudnud, homsel kabinetinõupidamisel arutatakse seda edasi.

Euroopa Inimõiguste Kohtu 3. septembri 2015 otsuses leiti, et Eesti riik rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sellega, et kaebaja nimi ja avaldamisaegne töökoht avalikustati Riigi Teataja Lisas.

Inimõiguste kohus leidis, et see oli kaebaja suhtes ebaproportsionaalne, kuna ei arvestatud Sõro rolli okupatsiooniaegses repressiivorganis. Sõro töötas KGB-s autojuhina. Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis kaebajale mittevaralise kahjuna 6000 eurot ning kohtukuluna 1444,74 eurot.

3. septembril 2015 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) häältega neli kolme vastu otsuse kohtuasjas Sõro vs. Eesti, leides, et Eesti riik rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8 (õigus eraelu austamisele) sellega, et kaebaja – Mihhail Sõro – nimi ja avaldamisaegne töökoht avalikustati Riigi Teataja Lisas.

Seotud lood:

Kaebaja töötas 1980-1991 KGB autojuhina. 28. märtsil 1995 jõustus seadus, mille jõustumisest ühe aasta jooksul oli isikutel võimalik esitada kaitsepolitseiametile isiklik ülestunnistus sellise teenistuse kohta. Isikud, kes ei olnud aasta jooksul oma vastavast teenistusest teada andnud, avalikustati.

Isikuid, kes olid esitanud isikliku ülestunnistuse, üldjuhul ei avalikustatud. Kuna kaebaja ei teavitanud KAPOt teenistusest KGB autojuhina, siis kuulus ta isikute hulka, kelle nimi ja avaldamisaegne töökoht avalikustati Riigi Teataja Lisas (RTL) juunis 2004, pärast seda, kui kapo oli talle veebruaris 2004 vastava teate saatnud, ent mida kaebaja ei olnud vaidlustanud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare