Välisvisiidilt naasnud Marko Mihkelson: Türgi on praegu väga suurte muutuste keskel

Esmaspäeval Türki lennanud riigikogu väliskomisjoni delegatsioon saabus täna Eestisse. Delfiga muljeid jaganud komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Türgi praegu väga suurte muutuste keskel. Sisepoliitilises ebakindluses ollakse oluline liitlane NATOs ning antakse peavarju 2,8 miljonile põgenikule.

Visiidi keskmeks olid julgeolekuküsimused ning kaubandussuhete tugevdamine. Lisaks tutvuti põgenike olukorraga Türgi-Süüria piirialadel.

Kaubandussuhteid kommenteerides märkis Türgist saabunud Mihkelson, et ruumi kahe riigi vahelist kaubavahetuse mahtu suurendada jagub. Probleem on hetkel Türgi sisepoliitiline ebastabiilsus ning aprillikuus toimuva põhiseaduse referendumi eel on riigis palju ettearvamatust.

"See saab olema põhimõtteline otsus, minna üle - nii nagu parlament on ette pannud - väga tugevale presidendi võimule," märkis Mihkelson Delfile. Küsimusi tekitab, kui kontrollitav ja tasakaalustatud saaks siis olema presidendi võim. "See saab olema väga tõsine ja terav aeg Türgi sisepoliitikas," iseloomustas Mihkelson.

Visiidil said väliskomisjoni liikmed näha, kuidas saab Türgi hakkama riigis oleva registreeritud 2,8 miljoni põgenikuga. 90 protsenti põgenikest elab väljaspool põgenikelaagreid, olles kas rentinud elamispinna, elades tuttavate ja sugulaste juures või mõnes mahajäetud hoones. "On paiku Süüria piiri ääres, kus mahajäetud hoonetes on leitud varju ja ÜRO aitab neil talvetingimustes hakkama saada," kirjeldas Mihkelson.

Põgenikelaagreid on Türgis kokku 26, kus elab ligi 300 000 inimest. Väliskomisjoni delegatsioon käis 2013. aastal loodud laagris. "Erakordselt korralik, konteinerlaager, kus elas 5000 inimest. Seal kõrval oli telklaager, kus elab üle 10 000 inimese," märkis Mihkelson.

Muljetavaldav ülevaade Süüriast

Kohapealset pilti hinnates märgib Mihkelson, et Türgi on teinud väga palju selleks, et põgenikke aidata ning hoida põgenikevoolu kontrolli all - lepe Euroopa Liiduga töötab. Küll on Türgi kriitiline, et Euroopa Liit ei panusta piisavalt eelkõige rahalise abiga. Eri allikate väitel on Türgi kulutanud põgenikele 12 kuni 20 miljardit eurot. Kuigi Euroopa Liit on välja maksnud Türgile 700 miljonit eurot, toetakse põgenikke ka eri programmide kaudu. Üheks - küll pisikeseks - näiteks on Eesti ettevõtmine MTÜ Mondo, pakkudes ligi 150 põgenikul võimalust ühiskonda sulandumiseks.

Mihkelson peab märkimisväärseks ÜRO migratsiooniorganisatsiooni kohaliku peakorteri tegevust. "Kuidas inimestel aidatakse ajutisi kodusid remontida, aidatakse kaasa Türgi tööturule jõudmisel." Tööturule jõuda on keeruline, kuna Türgi ettevõtjad ei ole väga huvitatud põgenike töölevõtmisest - keelebarjäär on väga suur. "Väga paljud räägivad üksnes araabia keelt ning see on takistus," märkis Mihkelson.

Muljetavaldav on Mihkelsoni arvates Türgi ülevaade Süürias toimuvast: pea sajaprotsendiline katvus Süüria territooriumil erinevatest asulatest. "Informaatoreid on kokku 18 000, kes annavad igapäevaselt infot lahingutegevustest, et teada, kui palju inimesi on jälle sunnitud kodudest lahkuma ja millist abi neile vaja on," jagas Mihkelson visiidi muljeid. Delegatsioon käis ka kohalikus logistikalaos, kus pandi kokku järjekordset abisaadetist Süüriasse. "Tekid, lambid, eluks esmavajalikud tarvikud talvisel ajal. See jättis hästi korraldatud mulje," iseloomustas Mihkelson. Kuna aga abivajajate numbrid ulatuvad miljonitesse, ei jõua paraku abi kõigini.

Türgile läheb väga palju korda Süüria tulevik: oluline on islamiriigi võitlejad piirilt eemale tõrjuda ning tagada, et kurdide tegevus ei seaks Türgi territoriaalset terviklikkust küsimärgi alla. Mihkelsoni sõnul on Türgi oluliselt enam panustanud ka sisejulgeoleku valdkonda. "Kõigis lennujaamades on politseijõud väljas, kogu meie visiidi jooksul olid ihukaitsjad kaasas. Otseselt tunnetatavat ohtu ei ole, aga kui näiteks eelmisel aastal pandi riigis toime umbes 700 pommiplahvatust, peaasjalikult kurdide alal toimub pea igapäevaselt sõjategevus, siis selles suhtes on riik väga keeruliste aegade keskel," iseloomustas Mihkelson.

Kriitika Euroopa Liidu poliitikute suunal

Visiidi käigus sõnasid Türgi esindajad Eesti parlamendisaadikutele, et Euroopa Liidu tipp-poliitikute suhtumine ebaõnnestunud riigipöördekatsesse eelmisel aastal oli venitatud ja mitte Türgi legaalset võimu toetav. "Korduvalt rõhutati, et Eesti on mõistnud Türgi probleeme hästi. Ka meie jaoks oli oluline eesistumise eel arusaamist täiendada: Türgi huvi oleks praegu külmutatud liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga lahti sulatada ja nad loodavad, et see võib juhtuda nüüd Malta eesistumise ajal," selgitas Mihkelson.

Ka siin ei saa paraku üle Türgi sisepoliitikas toimuvast. Riigis, kus on vahistatud umbes 150 ajakirjanikku, kus suur osa meediast on riigi poolt kontrollitud ning kus kehtib vähemalt kuni aprillini erikord, on Euroopa Liiduga liitumise suunas liikumine väga keeruline. "Tõstatasime kohtumisel parlamendis ja välisministeeriumis küsimuse, et Euroopa Liidu suunas liikumine on väga keeruline Türgi jaoks, kui põhiõigused ja -vabadused on niivõrd piiratud. "Ega kusagilt häid vastuseid ei tulnud, mis võib juhtuda, kui erakorraline olukord riigis lõpetatakse: kas ajakirjandusvabandust laiendatakse või võimaldatakse hoopis enamal moel kui seda täna tehakse. Eks vaatenurgad on väga erinevad," sõnas Mihkelson.

"Türgi on praegu väga suurte sisemiste muutuste keskel. Aga samas kõike seda rääkides ja mitte silmi kinni pannes tuleb silmas pidada, et Türgi on väga palju seotud Lääne maailmaga, on meie väga oluline NATO liitlane. Olukord on hästi mitmetahuline," ütles Mihkelson kokkuvõtteks.

Järgnevalt on välja toodud Marko Mihkelsoni kirjeldus visiidi viimasest päevast, kui käidi põgenikelaagris.

Türgi visiidi viimane päev viis meid vaevalt paarikümne kilomeetri kaugusele Süüria piirist. Esmalt tutvusime Gaziantepis ÜRO rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni tegevusega Süüria põgenike aitamisel nii Türgis kui ka Süürias. Käisime logistikalaos, kus toimus just järjekordse abisaadetise pakkimine Süüriasse. Samuti oli meil võimalik tutvuda Saksamaa juhitud perede taasühendamise keskusega. Nende andmetel on legaalne õigus Saksamaale jõudnud ja ametlikult registreeritud 350 000 põgenikuga ühineda nende pere liikmed. Gaziantepis on just töötamas selline keskus, mis aitab peredel taas ühineda. Päeva teise poole veetsime aga vaevalt paarikümne kilomeetri kaugusel Süüria piirist Nizip-2 põgenikelaagris. See Eufrati jõe kallastel asuv laager on üks 26st Türgis asuvast laagrist. Nendes elab umbes 300 000 põgenikku (kokku on Türgis 2,8 miljonit põgenikku Süüriast). Meile näidati (mis olevat väliskülalistele haruldane) konteinerlaagrit (neid on kokku 6), kus täna elas 5419 põgenikku. Vahetult kõrval asuvas telklaagris Nizip-1 elab üle 10 000 põgeniku. Nizip-2 on muidugi väga eeskujulik laager koolide, poodide ja arstiabiga. Pole kahtlust, et Türgi panustab tõsiselt põgenike aitamisse. Rääkisime mitme Süüria põgenikuga, kes on laagris veetnud kolm-neli aastat. Üks nendest oli Homsist, teised Aleppo lähistelt (Alepponi oli sealt vaevalt 90 kilomeetrit). Keegi ei tea, kas ja millal nad koju võiksid pääseda. Kuid see tahe tundub neil siiski kõige tugevam olevat.

Mihkelsoni sõnul käis riigikogu väliskomisjon ametlikul töövisiidil Türgis aastal 2008.

"Eestil on Türgiga traditsiooniliselt head suhted ja me tahame selle visiidiga neid veelgi tugevdada," ütles komisjoni esimees Marko Mihkelson. "Türgi on meie jaoks oluline liitlane NATOs ja alates 2015. aastast Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse täisliige."

Visiidil osalevad lisaks esimehele komisjoni liikmed Liisa Oviir, Andres Herkel ja Henn Põlluaas.