Eesti mõistab hukka Venemaa sõjalise sissetungi Ukrainasse, mis rikub Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

"On selge, et Venemaa ei soovi konflikti de-eskaleerida ning tema üleskutseid relvarahuks ei saa seetõttu võtta tõsiselt," märkis Paet, lisades, et edasised rahuläbirääkimised saavad olla edukad ainult juhul, kui Venemaa tunnistab, et ta on konflikti osapool.

Venemaa pidev sõjaline tegevus on Paeti sõnul takistuseks poliitilise lahenduse leidmisele ja rahvusvaheline kogukond peab selgelt reageerima.

Paeti sõnul tuleb pöörata tõsist tähelepanu konfliktis hukkunud Ukraina ja Venemaa sõduritele ning nende lähedastele.

"Tuleb pöörata tõsist tähelepanu Vene sõduriemade organisatsiooni murele tuhandete Ukrainas võitlevate Vene sõjaväelaste ning sadade hukkunute ja vigastatute osas, samas kui Venemaa juhtkond eitab jätkuvalt Venemaa osalust Ida-Ukraina verevalamises," ütles ta.

Eesti peab Paeti sõnul oluliseks ÜRO Julgeolekunõukogu, OSCE, Euroopa Liidu ja NATO kiiret Ukraina sündmuste arutelu ja järelmeid.

Välisminister Paet lisas, et Eesti jätkab Ukrainale humanitaarabi andmist.