Eesti välisministri sõnul aitab ÜRO rahuvalve ja rahuehitamine ühiskondi stabiilse arengu taasleidmisel. "Eesti on panustanud ÜRO rahuvalvesse 1995. aastast - alates sellest ajast on iga päev mõni Eesti rahuvalvaja, politseinik või ekspert olnud rahutagamismissioonil," lausus Paet. "Sel kevadel alustasid Eesti sõdurid esmakordselt rahuvalvet Aafrikas - Kesk-Aafrika Vabariigis, kus meie jalaväekompanii osaleb Euroopa Liidu missiooni koosseisus," lisas ta.

Rahuvalveoperatsioonidel osalemisega soovib Eesti Paeti sõnul ennekõike kaitsta tsiviilisikuid ja vähendada pingeid erinevates konfliktiolukordades. "Aga samuti on selge, et kõik pingelised ja ebastabiilsed olukorrad ning konfliktisituatsioonid - nii lähedal kui kaugel - mõjutavad ühel hetkel ka meid," rõhutas ta.

Paeti sõnul on arusaadav, et ka ÜRO rahuvalvevõimekusel on piirid ning tegeletakse esmajoones kõige raskemate konfliktidega. "Kui regionaalsed organisatsioonid võtavad osa vastutusest endale, saab vähendada ka ÜRO liigset koormat," rõhutas Paet. "Euroopa Liidul ja NATO-l on märkimisväärne rahuvalveoperatsioonide kogemus ning nende organisatsioonide tihedam koostöö ÜRO, Aafrika Liidu ja regionaalsete majanduskomisjonidega aitaks kaasa missioonide läbiviimise üldisele võimekusele," ütles Eesti välisminister ja lisas, et regionaalsed organisatsioonid suudavad tihti paremini ka konflikte ennetada.

Rääkides ÜRO rahuvalve maksumusest ütles Paet, et missioonideks vajalik summa on aasta-aastalt kasvanud. "Praeguseks on see summa aastas üle 8 miljardi USA dollari, mis nõuab liikmesriikidelt märkimisväärset panust," lausus Paet.

Paet rõhutas ÜRO julgeolekunõukogus ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu olulist rolli karistamatuse vähendamisel ning konfliktide ärahoidmisel.