Välisminister Urmas Paet: eelarvekärped ei tohi mõjutada Euroopa julgeolekut
Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas NATO parlamentaarse assamblee kevadistungil äsja lõppenud NATO Chicago tippkohtumise tulemustest kõneldes, et Eesti peab allianssi tuleviku seisukohalt kõige tähtsamaks Afganistani, kaitsekulutuste, heidutus- ja kaitsevõime ning küberjulgeolekuga seotud küsimusi.
Kõneldes Afganistanist märkis välisminister Paet, et Chicagos pandi paika ajakava julgeoleku tagamise üleandmiseks Afganistanile.
"Ajakava kohaselt peaks 2013. aasta suveks olema saavutatud olukord, kus Afganistani julgeolekujõud vastutavad turvalisuse tagamise eest kogu riigis ning 2014. aasta lõpuks on võimalik rahvusvaheliste julgeolekujõudude missioon riigis lõpetada," ütles ta.
Välisminister lisas, et Afganistani sõjalise missiooni lõpetamine ei tähenda rahvusvahelise üldsuse toetuse lõppemist.
"NATO on kinnitanud, et allianss jätkab riigi toetamist oma väljaõppe-, konsultatsiooni- ja abimissiooni kaudu," ütles Paet. Samuti on oluline tagada Afganistani julgeolekujõudude jätkusuutlik areng.
Paet kõneles oma sõnavõtus veel kaitsekulutustega seonduvast ning väljendas muret, et Euroopa riikide eelarveprobleemidest tingitud kaitsekulutuste vähendamine võib mõjuda NATO võimekusele reageerida välistele ohtudele. "Vastavalt kokkuleppele peab Eesti oluliseks, et kaitsekulutused moodustaksid kaks protsenti NATO liikmesriikide SKT-st," ütles Paet.
Välisministri sõnul kinnitab kaitsevaldkonda panustamine ka Ameerika Ühendriikidele, et Euroopa on jätkuvalt usaldusväärne partner, kes annab omapoolse panuse julgeoleku tagamisel rahvusvahelisel tasandil. "USA on näidanud pühendumist ja peab jätkuvat kohalolekut Euroopas oluliseks. Seega tuleb ka Euroopal oma kohustustest kinni pidada," rõhutas Paet.
Peatudes NATO heidutus- ja kaitsevõime teemadel sõnas välisminister, et allianssi võimekuse tagamiseks tuleb liikmesriikidel teha tihedat ning mõtestatud koostööd. "Eesti, Läti ja Leedu õhuturbemissioon, mille tähtajatu pikendamine sai Chicagos taaskord kinnitust, on hea näide NATO liikmesriikide targast ühisest tegutsemisest, mis aitab liikmesriikidel koostöö tulemusel kulusid kokku hoida," ütles Paet.
Oluline osa allianssi heidutusvõime arendamisest on Paeti sõnul ka NATO nähtavuse tõstmine oma territooriumil. "Hea võimalus NATO nähtavust tõsta on näiteks erinevates piirkondades regulaarsete õppuste korraldamine," märkis ta ja lisas, et juba 2013. aastal on Läänemere piirkonnas toimumas NATO õppus "Steadfast Jazz 2013".
Samuti tõstis välisminister oma sõnavõtus esile NATO võimekust reageerida erinevatele ohtudele ning valmisolekut võidelda uute väljakutsetega.
"Tänapäeva maailmas peame üha enam arvestama ohtudega, mis kerkivad esile küberruumis ning seetõttu on vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata küberjulgeoleku küsimustele," ütles ta.
Tallinnas tegutsev NATO küberkaitsekeskus tegeleb juba täna kõrgetasemeliselt erinevate küberjulgeoleku teemadega, kuid küberjulgeoleku puhul tuleb lisaks tehnilistele aspektidele keskenduda ka poliitilistele küsimustele, vahendas välisministeeriumi pressitalitus.
"Poliitiline toetus ja mõistmine peavad aitama tagada selle, et küberjulgeoleku küsimustega arvestataks tulevikus iga NATO ettevõtmise puhul," lisas ta.
NATO parlamentaarse assamblee kevadistung toimub 25.-28. maini Tallinnas.
