Kaljurand rõhutas rändekriisi lahendamisest kõneldes ühtsuse ja vastutuse jagamise ning koostöö olulisust, seda ka illegaalse immigratsiooni transiidi ning päritolu riikidega, teatas välisminister.

„Saame kriisist väljuda vaid koos solidaarselt tegutsedes, Schengeni põhimõtetest kinni pidades, oma välispiiri kindlustades ning inimkaubitsejate võrgustike tegevust tõkestades,“ lausus välisminister. „Hindame kõrgelt Püha Tooli ja paavsti isiklikku panust sõjapõgenike abistamisel,“ lisas ta.

Kaljurand ja Parolin arutasid ELi koostööd idapartneritega ning viimaseid arenguid Valgevenes ja Ukrainas. Kaljurand rõhutas idapartnerite toetamise olulisust reformide läbiviimisel ning integratsioonil Euroopa Liiduga. „Eesti reformikogemus ja tee ELi ning NATOsse võiks kindlasti olla eeskujuks ja innustuseks kõigile idapartneritele,“ lisas Kaljurand.

Välisminister kinnitas Eesti pühendumust arengukoostööle ning andis ülevaate arengukoostöö ning humanitaarabi tegevustest. „Eesti on oma arengu- ja humanitaarabi suunatud eelkõige riikidele, kus saab oma võimalustele ja kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust. Raskustes olevaid riike ja elanike nende kodumaal abistades saame ka edasisi rändevooge hoida ära,“ sõnas Kaljurand. „Rahvusvahelistest humanitaarkriisidest, sealhulgas loodusõnnetustest tingitud abivajadused on tohutud ning ressursse olukorra leevendamiseks napib,“ lisas ta.

Eesti ja Püha Tooli suhted on head ning igapäevaelus toimub Eesti ja katoliku kiriku vahel koostöö hästi. „Roomakatoliku kirikul on hoolimata väikesearvulisest kogukonnast Eesti ühiskonnas ja kultuurielus oluline ning nähtav roll,“ sõnas välisminister Kaljurand.

Kohtumisel räägiti ka paavst Franciscuse kohtumisest Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilliga.

Tegemist on kõrgeima Püha Tooli esindajaga, kes külastab Eestit pärast 1993. aastal toimunud paavst Johannes Paulus II visiiti. Visiidiga märgitakse ära Püha Tooli ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete taaskehtestamise 25. aastapäev.