Välisminister Kaljurand riigikogus: ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti eluline huvi

Välisiminister Marina Kaljurand avas täna riigikogu täiskogu ees Eesti välispoliitika võtmeteemasid - NATO tugevdamist, Ukraina aitamist ja rändekriisi ohjamist. Ministri sõnul on konfliktid Lähis-Idas viinud tähelepanu idapartnerluse teemadelt ära, kuid Euroopa tähelepanu tuleb seal hoida.

Välisminister Marina Kaljurand rõhutas täna Riigikogus peetud aastakõnes, et oma ajaloo jooksul ei ole Euroopa Liit pidanud tegelema korraga nii paljude keeruliste küsimustega. „Kunagi varem ei ole Euroopa Liit olnud samaaegselt nii kokkuhoidev kui ka lõhenemise äärel. On neid, kes soovivad näha Euroopa Liitu nõrga ja killustatuna. Me ei tohi lasta sellel sündida, kasutatagu selleks poliitilisi vahendeid või energiat või infosõda. Meie kõigi julgeoleku huvides on väärtustel põhinev ühtne ja tugev Euroopa Liit, ühtne ja tugev Atlandi-ülene liit ning edukas koostöö kõigi samameelsete riikidega. Ainult nii saame kriisidest välja tulla tugevamatena,“ ütles Kaljurand.

Välisminister rõhutas, et Euroopa ühtsuse säilitamise ja tuleviku seisukohalt on väga tähtis vältida Euroopa Liitu lagundavate protsesside tekkimist. „Eesti jaoks oleks Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust kurb sündmus. Referendum on Ühendkuningriigi siseasi ning antud küsimus sealse rahva otsustada. Eesti aga kindlasti ei soovi ühe oma olulisema julgeolekupoliitilise partneri lahkumist Euroopa Liidust,“ ütles Kaljurand. Välisminister usub, et kokkulepe Ühendkuningriigiga saavutatakse, aga selle nimel peab veel pingutama.

Kreeka ja euroala küsimuses soovib Eesti, et Kreeka toimiks edaspidi rahaliidus edukalt. „Eesti jaoks on oluline, et ühtegi kriisi ei lahendataks Euroopa Liidu ühtsuse hinnaga. Ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti eluline huvi,” märkis välisminister.

Peame olema valmis arutama Schengeni lepingu muutmist

Kaljurand rõhutas, et Euroopa Liidu ühtsuse suurim katsumus rändekriisi kontekstis on ühise piirikaitse tugevdamine ja Schengeni lepingu säilitamine.

„Ma mõistan riikide soovi sulgeda ajutiselt oma piirid, et saada migratsioon kontrolli alla. Kuid see saab olla ainult ajutine lahendus, kui me ei soovi Schengeni süsteemi kokku kukkumist. Schengeni leping on üks EL sümbolitest, sümboliseerides vaba liikumist 26 Euroopa Liidu liikmesriigi vahel. Aga Schengeni leping on ka palju enamat, tal on asendamatu praktiline väärtus. Sisepiiride taastamine oleks löök Euroopa maine pihta ning mõjutaks negatiivselt nii inimeste kui ka kaupade liikumist. Vajadusel peame olema valmis Schengeni lepingut muutma, kui see on vaba ja turvalise liikumise hind,“ tõdes välisminister.

Kaljuranna sõnul peab ta pagulaskriisi üheks tõsisemaks üksikuks väljakutseks, mis kunagi Euroopa Liidul lahendada on tulnud. „On selge, et lähimate aastate jooksul peavad liikmesmaad langetama väga keerulisi otsuseid väga kiiresti. Siiani oleme Euroopa probleemidega tulnud toime ainult tänu sellele, et oleme suutnud säilitada Euroopa ühtsuse kõige olulisemates küsimustes. See on meie Euroopa Liidu poliitika kõige olulisem eesmärk,“ nentis Kaljurand.

Kaljurand rääkis, et Eesti välispoliitika ja välisteenistuse prioriteet on nii globaalne kui ka regionaalne, aga eelkõige Eesti riigi rahvuslik julgeolek. „Meie laiem julgeolek hõlmab kogu meie globaalset seisundit ja rahvusvahelisi suhteid. Kogu Eesti diplomaatia töötab täna meie julgeoleku tagamise nimel,“ lausus välisminister Kaljurand.

Kolm kurja: rändekriis, terrorism, Venemaa

Kaljurand nimetas kõnes suurimate ohtudena Euroopa julgeolekule rändekriisi, rahvusvahelist terrorismi ning Venemaa-poolset Euroopa julgeoleku aluspõhimõtete rikkumist. “Selleks, et meie sõbrad, liitlased ja partnerid kohtleks meid usaldusväärse ja vastutustundliku riigina, tuleb Eestil selliselt ka käituda. Ainult nii saame kindlustada oma julgeolekut, ainult nii saame anda oma lastele edasi parema, turvalisema ja õnnelikuma Eesti,“ lisas ta.

Eesti jaoks on Kaljuranna sõnul väga oluline NATO liitlaste ühtsus ja ühesugune arusaamine alliansi ees seisvatest ohtudest ning vajadustest. „Möödunud aastal jätkus Eesti julgeoleku nähtav kindlustamine liitlaste abiga. NATO Atlandi-ülene kollektiivkaitse on kogu Euroopa ja seega ka Eesti julgeoleku ja rahvusliku kaitse nurgakivi ning töö NATO tugevdamise nimel on välisministeeriumi prioriteet. Liitlasvägede kohalolek on meie julgeoleku täiendav garant ning me oleme tänulikud neile, kes on meie julgeoleku tagamisse oma kohalolekuga panustanud ning on seda suurendamas. Samas pole töö NATO idatiiva tugevdamisel kaugeltki lõppenud,“ lausus välisminister.

Eesti laiem julgeolek sõltub Kaljuranna sõnul väga suurel määral meie võimekusest tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina. „Soovime järjest tugevamalt kaasa rääkida üleilmse tähendusega julgeolekuprobleemide käsitlemisel. Sel aastal jätkame tööd selle nimel, et Eesti saaks julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks perioodiks 2020–2021,” lausus välisminister Kaljurand.

Kaljurand rõhutas oma kõnes, et terrorismil ei ole õigustust ja terrorismi vastu tuleb võidelda – globaalselt, koordineeritult ja kasutades kõiki võimalikke vahendeid. „Eesti osaleb USA juhitavas 65-liikmelises rahvusvahelises koalitsioonis. Eesti on Daesh vastase koalitsiooni militaarabi töörühma liige. Oleme toetanud Daesh vastast võitlust relvade ja laskemoonaga. Kavatseme osaleda Iraagi relvajõudude väljaõppes sõjaliste instruktoritega,“ rõhutas Kaljurand. „Religioossest radikaliseerumisest ja terrorismist lähtuvat ohtu võimendab oluliselt läbikukkunud riikide hulga suurenemine viimaste aastate jooksul. Tänase seisuga on raske ennustada, millal võiks lõppeda otsesed konfliktid Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Liibüas. Euroopa Liit peab nendele konfliktidele pöörama tõsist tähelepanu,“ lisas ta.