See oleks välisministri hinnangul Euroopa Liidu poolt oluline sõnum. ELi välisministritel olid kõne all veel ka Euroopa Liidu ja Aafrika suhted ning kriisiolukord Liibüas, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

Eesti välisministri sõnul on tähtis, et 21.-22. mail Riias toimuv tippkohtumine annaks selge sõnumi idapartnerluse kui pikaajalise strateegia ja ühispoliitika jätkuvalt olulisest kohast ELi välispoliitikas. Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul on Riia tippkohtumise kõige konkreetsemad tulemused võimalikud viisadialoogi osas. „Riiast peaks tulema otsus peatse viisavabaduse kohta nii Gruusia kui ka Ukrainaga,“ ütles Pentus-Rosimannus. „See tooks Euroopa Liidu partnerriikidele oluliselt lähemale,“ lisas välisminister.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus rõhutas, et Eesti ootab Riia tippkohtumiselt olulisi samme, mis motiveeriks partnerriike edasisel lõimumisel Euroopaga. Pentus-Rosimannuse sõnul toetab Eesti nn edasijõudnute grupile – Moldovale, Gruusiale, Ukrainale – Euroopa perspektiivi andmist, mis saab mõistagi tugineda assotsieerimislepingute efektiivsel rakendamisel ja reformide edenemisel. Eesti välisministri hinnangul on oluline idapartnerluse riikidele suunatud poliitikate parem diferentseerimine. „Idapartnerlusriikide pingutused ELga ühtsete väärtuste ruumi loomisel peavad jätkuma ning kes on ambitsioonikam ja kelle areng võimaldab kiiremat edasiliikumist, sellel peavad olema võimalused,“ nentis välisminister. „Individuaalselt tuleks käsitleda ka teisi idapartnerluse riike Armeeniat, Aserbaidžaani ja Valgevenet,“ täpsustas ta.

Rääkides Euroopa Liidu ja Aafrika partnerlusest keskendusid Euroopa Liidu välisministrid julgeolekuolukorrale ning erinevate partnerite koostöövõimalustele. Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on terrorismi oht küll kontinendi ühel poolel taandumas, kuid kahjuks jätkub selle levik mandri teisel poolel. „Suhetes Aafrikaga on jätkuvalt esmaseks prioriteediks konfliktide ärahoidmine," ütles Pentus-Rosimannus. „Teisalt aga tuleb enam tähelepanu pöörata majanduskasvu ja -koostöö arendamisele, Aafrikast ei peaks rääkima ainult kui konfliktide kontinendist,“ toonitas välisminister.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul panustab Euroopa Liit Aafrika julgeolekuolukorra parandamisse läbi erinevate sõjaliste ja tsiviilimissioonide ning rahastades Aafrika Liidu sõjalisi missioone ka Aafrika rahutagamisrahastu kaudu. "Eesti osaleb hetkel EL-i ja ÜRO missioonidel Malis alates nende loomisest 2013. aastal," tõdes Eesti välisminister. "Käesoleval aastal suurendab Eesti oma panust nii Euroopa Liidu sõjalise väljaõppemissiooni EUTM Mali (EU Training Mission in Mali) kui ka ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali) koosseisus," kinnitas Pentus-Rosimannus.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid vaagisid ka kriisiolukorda Liibüas, kus jätkub konflikt rivaalitsevate relvarühmituste vahel, mille tulemusel on suurenenud äärmusrühmituste aktiivsus ja ebaseaduslik sisserännne Euroopasse. Välisministrid avaldasid toetust ÜRO eriesindja Bernardino Leoni vahendustegevusele vaherahu kehtestamise ja ühtsusvalitsuse ametissemääramise nimel. Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul peitub ainuvõimalik lahendus Liibüa keerulisele olukorrale üksnes riigi oluliste ühiskonnagruppide ja rühmituste tasakaalustatud poliitilises kokkuleppes. Liibüa langes kaosesse 2011. aasta sügisel pärast diktaator Muammar Gaddafi kukutamist.