Välisministeerium: Eesti ja India esindajad kohtuvad laevakaitsjate küsimuses 4. veebruaril
Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Marina Kaljurand kohtus 20. jaanuaril Tallinnas India suursaadikuga Eestis Ashok Kumar Sharmaga, et arutada Eesti laevakaitsjate saatust. Järgmine kohtumine eesti ja India vahel toimub 4. veebruaril.
Kohtumisel arutati nii Indias viibivate laevakaitsjate kaasust kui ka veebruari alguses asetleidvaid Eesti ja India välisministeeriumite vahelisi poliitilisi konsultatsioone. India saadiku sõnul on India välisministeerium palunud Tamil Nadu osariigil protsessi kiirendada, teatas välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov Delfile.
4. veebruaril toimuvad New Delhis Eesti ja India välisministeeriumite vahelised poliitilised konsultatsioonid. Eesti delegatsiooni juhib välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Marina Kaljurand. Ühe olulise teemana kavatseb Eesti pool kindlasti tõstatada laevakaitsjate kaasuse.
"Soovime veelkord India võimudele rõhutada vajadust lubada humanitaarsetel kaalutlustel Eesti kodanikel naasta kodumaale kaasuse läbivaatamise ajaks India ülemkohtus. Praegu on kõige olulisem, et India Ülemkohus määraks võimalikult kiiresti kuupäeva istungi toimumiseks Ülemkohtu kohtunike ees. Seal otsustatakse, kas Ülemkohus võtab menetlusse edasikaebuse Tamil Nadu osariigi ülemkohtu 10. juuli otsusele, millega mehed vabastati süüdistustest," lisas Sudakov.
Seni on Ülemkohtus toimunud kahel korral istung India Ülemkohtu kohtuametnike ees, kus kontrolliti nõutavate dokumentide olemasolu. Istungid toimusid möödunud aastal 27.10 ja 20.11.
Välisministeerium lisas, et teeb omalt poolt kõik, et protsessi kiirendada.
Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et mullu novembris saatsid Eestist valitud europarlamendi saadikud Euroopa Liidu välispoliitika juhile Federica Mogherinile kiireloomulise arupärimise, kus sooviti tema abi Indias juba üle aasta kinni hoitavate Eesti ja Briti laevakaitsjate vabastamiseks. Kuigi Mogherini oleks pidanud sellele vastama kolme nädala jooksul, pandi vastus teele alles eile, kui Eesti Päevaleht oli saatnud Brüsselisse küsimuse, miks välispoliitika kõrge esindaja vaikib.
