Ajaleht refereeris New Yorgi Eesti Seenioride Keskuses Eesti vabariigi 84. aastapäeva aktusel esinenud insener Otto Liigandit, kelle halduses on ajalehe sõnul praegu VEKSA toimikud ja ajalooline informatsioon.

Pikemalt peatus kõneleja Eesti vabadusvõitlusevastasel tegevusel, mille hulgast ta tõstis esile 1960. aasta 2. aprillil Nõukogude Eestis asutatud VEKSA tegevuse.

Liigand ütles oma kõnes, et VEKSA eesmärk oli suhelda väliseestlastega Nõukogude Eestile sobivalt. Ta lisas, et organisatsioon oli vastutav KGB ees ning selle Eesti-poolsed tegelased pidi andma aru KGB ametnikele.

“Selliste aruannete hulgas leidub ka meie eelmise presidendi Lennart Meri toimik, kust selgub, et ta oma kolm kuud kestnud väliseestlaste juurde suundunud reisi kestel kohtus 2160 isikuga, kellest ta andis üksikasjaliku aruande KGB-le, andes peale nende isikute iseloomu ja tundeid puudutava kirjelduse ka nende kodused aadressid ja telefoninumbrid,” kirjutas Vaba Eesti Sõna Liigandi ettekannet refereerides.

Liigand ütles oma kõnes, et VEKSA asutajad olid kirjanik Vladimir Beekman, kirjanduskriitik Nigol Andresen, muusikategelane Artur Vahter, ajaloolane Leida Loone, arst Eda Sibul ja koorijuht Gustav Ernesaks.

Kõneleja nimetas VEKSA saavutatud võiduks seda, kui organisatsiooni tegevusse kaasati helilooja Eduard Tubin.

Liigandi hinnangul oli VEKSA eesmärk saavutada Nõukogude Eesti ja väliseesti kultuuritegelaste vaheline hea koostöö, millega KGB oleks saanud vajalikku informatsiooni väliseestlaste tegevuse nurjamiseks ja lahkhelide tekkitamiseks väliseesti vanema ja noorema põlvkonna vahele.

VEKSA tegevus oli suunatud väliseestlaste nooremate kultuuritegelaste meelitamisele ja selles õnnestuti suures mõõdus, kirjutas Vaba Eesti Sõna Liigandit refereerides.

Huvitava detailina märkis kõneleja, et VEKSA tegelastel oli Eesti Majades käimine nõutav ja soovitatud, kuid Eesti tavaturistile oli nende külastamine keelatud.

VEKSA poetas oma kaastöölisi väliseestlaste seltsidesse, ühingutesse, keskustesse, Eesti Majadesse ja isegi vabadusvõitlejate liitudesse ja ohvitseride klubidesse, märkis Liigand. Ta lisas, et praegugi on VEKSA-ga koostöös olnuid väliseestlaste hulgas juhtivatel kohtadel.

Ühtlasi nentis ta, et paljud tegutsesid VEKSA käsilastenaa kas rumalusest või liigsest agarusest. Sellest hoolimata olid nad kasulikud VEKSA-le ja selle kaudu ka KGB-le.

Liigand ütles, et VEKSA tegevust kõigutas USA presidendi Ronald Reagani toetus Eesti poliitvangidele ja see ajas VEKSA tegelased vihale.

Ta lisas, et kuigi organisatsiooni tegevus on paljastunud ja selle peategelaste nimed teada, on VEKSA tegelased praegugi võimelised Eestile suurt kahju tegema.