Väliseestlane jättis Lümanda põhikoolile hiigelpäranduse
Vanas vääringus üle 1,6 miljoni krooni ja nüüd ligi 106 000 euroni küündiva summa kohta ütles Lümanda põhikooli direktor Tiina Talvi, et erilist rõõmu valmistab maailmas hiilgavat karjääri teinud saarlase mõte toetada just oma väikest kodukooli Lümandas, kust kõik kunagi alguse sai, kirjutab Saarte Hääl.
Kulli külas 1912. aastal sündinud ja kaks aastat tagasi 93-aastasena Floridas manalateele läinud Treirat oli Talvi sõnul mees, kes muuhulgas meisterdas oma kooliajal Saaremaa esimese elektrilise koolikella. Direktriss Talvi sõnul ei olnud pärandusel sihtotstarvet ja seega tegi raha kasutamise osas otsuse kooli juhtkond. Moodustatud Eduard Treirati fondi komisjon otsustas raha kasutada peamiselt kolmeks otstarbeks.
Kõigepealt sai kooli 115. juubelil avatud Treiratile pühendatud mälestuskapp ja matemaatikaklassist sai Eduard Treirati nimeline klass. "Kuna see pärandus oli mõeldud kooli arenguks, siis tulevikus jääb enamik raha arendusprojektide omaosaluseks. Käesoleval aastal saime sellest maksta ka ühe õpetaja palga, et anda jätkuvalt kvaliteetset haridust ja mitte koormata valla väikest eelarvet," rääkis Talvi.
Kolmanda prioriteedina asutati oma kooli õpilastele mõeldud Eduard Treirati nimeline stipendium, mis kuulutatakse välja vabariigi aastapäeval. Selle saamiseks võivad kandideerida Lümanda kooli õpilased, kel on reaalainetes head õpitulemused, kes omavad head tehnilist taipu ja on meistrid käelises tegevuses. Nagu koolipõlves oli seda noor Eduard, kes kooliaastatel valmistas Saaremaa esimese elektrilise koolikella, õmbles ise seapõiest ja nahast võrkpalli, ehitas jääpurjeka ja väikese aurukatla, valmistas lihtsa raadio ja morsetelegraafi vastuvõtja.
Sellise päranduse saamine on Saaremaa suurima vilistlaste arvuga kooli, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktori Viljar Aro sõnul erakordne asi. "Ei tule praegu ette küll," vastas ta küsimuse peale, kas SÜG on kunagi saanud taolise suure toetussumma. Aro märkis, et oma koolile päranduse jätmine ei ole levinud komme. Samas on nii mitmeski koolis vilistlastel oma fondid, kust makstakse stipendiume. Loomulikult tulevad vilistlased ka appi, kui koolil on abi vaja näiteks ajaloo jäädvustamisel.
