Vigala vallavanema Priit Kärsna sõnutsi kuulutas vald välja valimisaktiivsuse võistluse ja tulemuste välja selgitamiseks kasutati VVK kodulehel olevaid andmeid. Valimistulemus kujuneb nii, et valimiskomisjonide tulemuste põhjal kujuneb valla valimistulemus, valdade valimistulemuste põhjal maakonna valimistulemus jne.

"Andmete sisestamisel selgus, et kogu Eestis on meie andmetel ringluses 2744 teadmata päritoluga häält. See tähendab, et liites valimiskomisjonide andmed hääletajate (nii kehtivad kui ka kehtetud hääled) kohta, on tulemus 2744 võrra väiksem, kui VVK andmetel. Meil ei ole lahknevusi hääleõiguslike kodanike arvu osas. Lahknevused hääletajate arvu osas on aga kõigis valimisringkondades," ütles Kärsna.

Kärsna juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kui kehtetute sedelite arv saab muutuda, siis eilse, 11. märtsi seisuga ei näe ta ühtegi põhjust, kuidas saaks muutuda hääletajate üldarv.

"Palun selgitada, miks VVK kodulehel 2015.a riigikogu valimiste valimistulemuses eri tabelite andmed kokku ei lähe ja mitte kuulutada valimistulemust enne välja, kui vigade põhjused on selgitatud ja andmed on parandatud," ütleb Kärsna.

Vabariigi valimiskomisjoni pressiesindaja Kristi Kirsbergi sõnul on komisjonile tõepoolest täna tulnud mitmeid päringuid, miks esineb VVK kodulehel erinevusi valimisjaoskondade ja valimisringkondade valimistulemuste kuvamisel.

"Vahe tuleneb alaliselt välisriigis elavate e-hääletajate häältest (kelle aadress registri järgi on välisriigis), keda ei ole võimalik kajastada Eestis asuvate jaoskondade juures. Nende hääled sisalduvad valimisringkonna e-häälte kogusumma juures," ütles Kirsberg Delfile.

"Kuna alaliselt välisriigis elavaid e-hääletajaid on üha rohkem, tuleb edaspidi kaaluda nende häälte eraldi kuvamist valimisringkonna tasemel," lisas Kirsberg.