Valimiskomisjon on segaduse pärast mures
Heiki Sibul ütles BNS-ile, et 14. aprillist algab europarlamenti kandideerijate ülesseadmine sel ajal kehtiva seaduse alusel, kuid praeguseks pole veel teada, mis president Arnold Rüütli tagasi lükatud seadusemuudatusest saab.
Sibul nentis, et kui pärast kandidaatide esitamise algust muudetakse õiguslikke aluseid, ei saa valimiskomisjon ilma riigikogu täiendava otsuseta korralduslikke toiminguid teha.
Valimiskomisjon on valimiste infosüsteemi ettevalmistamise seadistamise juba peatanud, kuna pole selge, kas tulevad avatud nimekirjad või mitte. Valimised on 13. juunil.
Riigikogu arutab Kadriorus kinnitamata jäänud, europarlamendi valimisteks avatud nimekirjad kehtestanud seadusemuudatust ilmselt teisipäeval.
Postimees kirjutas, et seni on Eesti riigipead seadusi välja kuulutamata jättes viidanud võimalikule vastuolule põhiseadusega, Arnold Rüütel kasutas aga esimest korda põhiseaduses jäetud võimalust mitte apelleerida vastuolule põhiseadusega.
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et seaduse välja kuulutamata jätmise põhjused võivad olla kahesugused — juriidilised ja mittejuriidilised.
Samas märgitakse, et kui president on seaduse mittejuriidilistel motiividel jätnud välja kuulutamata ja riigikogu on selle muutmata kujul uuesti vastu võtnud, peab president seaduse välja kuulutama. Ta ei saa sel juhul taotleda riigikohtult seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist.
Seega — kui riigikogu europarlamendi valimise seaduse muudatused uuesti muutmata kujul vastu võtab, tuleb Rüütlil see seadus kahe nädala jooksul alates kättesaamisest välja kuulutada. Seda juhul, kui ta jääb oma poliitilise argumentatsiooni juurde, kirjutas Postimees.
Samas on võimalik, et kui seadus parlamendist taas Kadriorgu jõuab, leiab ta sealt mõne vastuolu põhiseadusega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil on aega asja arutada kuni neli kuud, mis tähendab, et kui asi läheb kohtusse, võib otsus tulla ka pärast valimisi.
