Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Priit Vinkeli sõnul annab valija hääle kandidaadile. Erakonna nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes saab rohkem hääli.
Vinkel tõi näiteks, kui erakonna häälte koguarv on nii suur, et ta saab kaks mandaati, osutuvad valituks selle erakonna kaks enim hääli saanud kandidaati.
"Hääletajal on oluline silmas pidada eelkõige seda, et ta annab avatud nimekirjade puhul oma hääle kandidaadile, keda ta soovib kõige enam Euroopa Parlamendis näha," soovitas Vinkel valijatele.
Valijal võib seejures tekkida õigustatud küsimus, miks erakonnad ikkagi valivad endale esinumbreid ja miks politoloogid neid tähtsustavad, kui tegelikult võib kõige enam hääli koguda ja Euroopa Parlamenti saada hoopis näiteks seitsmes number.
Selle tõiga selgituseks tõdes Vinkel, et hääletaja vaatab üldjuhul ikkagi nimekirju alates algusest.
Loobuja hääled jäävad erakonnale
Juhul kui erakonna kõige enam hääli kogunud kandidaat otsustab oma mandaadist loobuda, ei lähe tema hääled kaduma, vaid jäävad erakonnale. "Mandaadi saab sellest nimekirjast järgmisena kõige enam hääli kogunud kandidaat," selgitas Vinkel.
Eelseisvate valimiste kohta on Keskerakonna esimees Edgar Savisaar juba öelnud, et ta kandideerib, kuid ei kavatse Euroopa Parlamenti minna. Seega lähevad kõik Savisaare poolt antud hääled tema erakonnas järgmiena enim hääli kogunud kandidaadile.
Üksikkandidaat võistleb vaid enda eest
Seevastu üksikkandidaat võistleb vaid enda eest ja temale antud hääli ei saa kellelegi üle kanda. "Seega, kui isegi kandidaat saab nii palju hääli, et ta võiks teisegi mandaadi saada, on ta üksikkandidaat ning kedagi kaasa võtta tal võimalik ei ole," selgitas Vinkel.
Selline olukord oli eelmiste europarlamendi valimiste ajal Indrek Tarandil, kes sai üle 100 000 hääle.
Vinkle lisas, et üksikkandidaat ei saa määrata ka endale asendusliiget. "Kui üksikkandidaat loobub, saab koha esimesena mandaadist ilma jäänud erakond või üksikkandidaat," lisas Vinkel.
Vaadelda võib igaüks
Vinkel tõi eelmiste valimistega võrreldes olulise muudatusena välja vaatleja staatuse.
"Kui varem pidi vaatlejaks saamisel selleks vastava tunnistuse taotlema, siis alates neist valimistest on igaühel õigus vaadelda valimiskomisjonide toiminguid ja viibida vaatlejana valimiskomisjoni koosolekutel," rääkis Vinkel.
Samas ei tohi vaatleja segada valija hääletamist, valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes.
Valimispäev on 25. mail
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 25. mail. Kümme päeva enne valmispäeva ehk 15. maist algab elektrooniline hääletamine, mis kestab 21. maini.
Samal ajal saab juba oma hääle anda ka jaoskondades – 15.-18. maini toimub hääletamine maakonnakeskustes ning 19.-21. maini on avatud kõik jaoskonnad.
Valimispäeval ehk 25. mail saab hääletada vaid oma jaoskonnas ning hääletamiskasti tellida ka koju.
