Ameerika julgeolekuanalüütik ning Valge Maja julgeolekunõukogu Euroopa asjade juht Charles Kupchan kahtleb, kas hetkel võib näha NATO julgeolekupoliitikas samme, mis tähendavad alaliste baaside loomist Ida-Euroopasse, sh Baltimaadesse, vahendas Vikerraadio.

"Selle asemel räägime pidevast kohalolekust NATO liikmesriikides vastavalt piirkonna julgeolekuvajadustele," sõnas Kupchan.

Leping sõlmiti 1997. aasta julgeolekuolukorras ning nüüd soovitatakse muutunud olukorras ümber mõelda. Ka ameeriklased leiavad, et Putini reaktsioon ja käitumine nõuab seda.

Samuti on president Toomas Hendrik Ilves Twittteris märku andnud, et julgeolekuolukord Uuroopas on muutunud ning seetõttu tuleks lepingud üle vaadata.

Eesti valitsus teatas hiljuti, et Eesti jaoks on oluline, et tippkohtumine kinnitab alliansi ühtsust ning sõjalist valmisolekut. NATO peaks olema suuteline ellu viima kõiki oma kolme põhiülesannet – kollektiivkaitse, kriisiohje ning koostöine julgeolek.

Valitsuse seisukoht on, et NATO peab olema valmisolekus ja reageeriv. Reageeriv tähendab, et NATOl on ühelt poolt olemas tugev sõjaline heidutushoiak, seal hulgas õiged väed, õiges kohas, õigel ajal, ning teiselt poolt tõhus poliitiline otsustavus.