Valeinfo levib: paari alaealise välismaalase tõttu nimetavad aktivistid Keila noortekodu pagulaskeskuseks

Sotsiaalmeedias levivad kuuldused, nagu asuks Keilas Vaiksel tänaval pagulasmaja ning sealt leiavad peavarju salaja sisse toodud immigrandid. Info levib kulutulena eriti massiimmigratsiooni vastastes ringkondades, tuues endaga kaasa sõimu ja ähvardusi. Noortekodu esindajate sõnul on tegemist väärinfoga ning välismaalasi on seal vaid kaks.

Facebookis levivaid väärinfoga postitusi tsiteerib ka näiteks ajaveeb Rahvuslane. "Immigrantide sissevedu juba salaja käib," sõnas Signe Sillamägi. "Pagulasmaja Keilas näeb välja kui tavaline eramaja, aga pole seda mitte! Interjöör kohandatud pagulaste majutuseks. Aadress Vaikne 46, majal endal puudub number, aga kõrvalmaja on 48. Keegi on leidnud rahateenimise võimaluse. Räägitakse et ei haise...aga haiseb ja kuidas veel!" arvas Kaili Lendre.

SOS lasteküla avaldusele reageerinute seas oli mitmeid, kes tõid taolise valeinfo levimise põhjuseks asutusepoolse kommunikatsiooniprobleemi, kuid teisalt peetakse paranoiliseks seda, et iga välismaalast automaatselt pagulasteks peetakse. "Iga välismaalane peab hakkama teile paranoilistele hulludele tõestama, et pagulane pole, detailse seletusega mis ta siin teeb ja kauaks jääb ja kui ei suuda siis võib mõnuga ähvardada? Aina paremaks läheb..." kommenteeris Alexia Thade ja nentis, et väidetavalt on ka noortekodu välismaalased sõimata ja ähvardusi saanud. "See, mis pagulasvastaste gruppides toimub, on päris räige," sõnas ta kokkuvõtvalt. Delfi andmetel pole noortekodu elanikke isiklikult ähvardatud ega sõimatud.

Küll aga külvab taolise väärinfo levitamine segadust ning on võimalikuks ohuks noortekodu elanike turvatundele. Tegemist on SOS lasteküla saatjateta alaealistega, kellele on asenduskoduteenust pakutud 2013. aasta novembrist ehk nüüdseks juba kaks aastat. Saatjateta alaealised on välisriikidest pärit vanemateta lapsed või noored, kes on erinevatel põhjustel lahutatud oma vanematest ja teistest pereliikmetest - kas siis konfliktide, katastroofide või muude põhjuste tõttu.

"Meil on leping sotsiaalkindlustusametiga saatjateta alaealistele perepõhise asendushoolduse pakkumiseks. Saatjateta alaealise ülalpidamise finantseerib riik. Kahe aasta jooksul on meie teenusel erinevatel aegadel olnud kuus alaealist. SOS lastekülades ja noortekodudes saame kokku majutada kuni viis alaealist ja hetkel on neid teenusel kaks," selgitas SOS Lasteküla Eesti ühingu tegevjuht Margus Oro.

"Noored on elanud siin juba mõnda aega ja valdavalt on kohalik kogukond ja kool nad sõbralikult vastu võtnud," sõnas Oro, ning lisas, et SOS lasteküla ülesandeks on organiseerida üksi võõrasse riiki sattunud lapsele kõik eluks vajalik, sealhulgas toit, riided, magamiskoht, arstiabi, nõustamine ja võimalus käia koolis ning õppida eesti keelt. "SOS Lasteküla pakub perepõhist hoolitsust vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele ja me soovime, et neil oleks ka tulevikus turvaline ja nad ei peaks tundma muret või hädaohtu."

Loe SOS lasteküla avaldust Facebookis: