Valdo Randpere: valitsusel on pind jalge alt kadumas, aga ikka sajatatakse Reformierakonda ja ülbitsetakse
Ta kirjeldab seal ühte unenägu: "Läksin oma kodu lähedal asuva järve äärde jalutama. Öö oli olnud külm, maa härmas ja järvele oli laotunud õhuke jääkirme. Järsku nägin, et eemal on üks naine jääle minemas. Ruttasin lähemale ja avastasin oma üllatuseks, et tunnen teda – see oli Kadri Simson. Seesama Kadri, teate küll. Jõudsin hüüda, et Kadri, ära mine kaugemale, jää ei kanna, aga oli juba hilja. Jää murdus ja Kadri vajus järve. Ainult ta roheline kootud mütsike paistis veel jääaugust. Kuna see on üldtuntud fakt, et Kadri ei oska absoluutselt ujuda, jooksin talle hetkegi kõhklemata appi. Hüppasin järve, sukeldusin, sain Kadri kaenlasse krabada ja tagasi pinnale tõsta. Lükkasin ta jääle, ronisin ise järele, lohistasin meid mõlemaid kaldale ja ärkasin ülesse."
Ta arvab, et äkki oli see unenägu tegelikult kajastus sellest, mis homme riigikogus juhtuma hakkab? "Valitsus on põhja vajumas ja meie – sealhulgas ka mina – peame otsustama, kas minna appi või öelda, et uppuja päästmine on uppuja enda asi ja siis läheb kuidas läheb. Unenäos või ka päriselt Kadri päästmine on minu laoks lihtne valik – ikka lähen appi. Oleme alati hästi läbi saanud ja vajadusel teineteist aidanud. Valitsusega laiemalt on pisut teised lood," arutleb ta. "Päris raske on end motiveerida jääkülma vette hüppama päästmaks kampa, kes mind ja meid suurema osa ajast sõimanud on. Isegi nüüd, kus pind nende jalge alt kadumas on, käib meie sajatamine ja ülbitsemine edasi. Kulla valitsus, meie ei ole teid auku lükanud ja kui abi vajate, siis hea algus on võlusõna "palun" kasutamine. Kinnitan lõpetuseks oma au ja südametunnistuse juures, et kõik, mis siia kirja sai, on päriselt minu unenägudes ja mõtetes aset leidnud."
