Valdo Randpere Tallinna eelarvest: mis nalja te seal teete?
ETV saates "Foorum" rääkinud Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on lasteaiad ja teed linna järgmise aasta prioriteedid. Lasteaiad saavad tema sõnul üle 7 miljoni euro juurde, mis juurdekasvuna on läbi aastate üks suurimaid. Seitsme miljoni hulgas on nii tegevuskulud, investeeringud kui ka need lasteiaiad, mis tehakse korda CO kvoodi rahadega, selgitas Aas.
Randpere sõnul ei ole see juurdekasv.
Lasteaiad versus Tallinna TV
Sotsiaaldemokraat ja linnavolikogu liige Juske sõnul on lasteaedade investeeringuteks kavandatud 1,8 miljonit eurot. Teine rida on lasteaedade tegevuskulud, millest kaetakse ka õpetajate palgad.
Linnade Liidu juhi Jüri Võigemasti sõnul võiks tähele panna seda, et Tallinn ja Tartu hakkasid oma eelarvet vastu võtma enne riigieelarve vastuvõtmist, mis tema sõnul näitab, et linnadel on ka omavahendeid.
Prioriteedid on Võigemasti sõnul paigas täpselt selle suhte järgi, nagu on linnas valijad öelnud.
Võigemast tuletas meelde, et mõne aasta eest kaardistati programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“ lasteaiad, mida on vaja remontida ja neid oli 135 ning selleks vajalik raha 1,5 miljaridt krooni ehk umbes 100 miljonit eurot.
Võigemasti sõnul on vaja taastada kohalike omavalitsuste tulubaas ja selleks on vaja tõsta tulumaksu.
Aasa sõnul on oluline ka lasteaedade juhtimise küsimus ja ka hoolekogu saab siin ühetteist ära teha.
Randpere sõnul on Tallinna TV kulude kogusummat raske hinnata, sest neid kulusid peidetakse eelarveridades. Kui TTVs on palgal 50 inimest, siis pooled nendest on veel linnas nõunikud. Lisaks otsestele kuludele on linnal meediaeelarve.
Müügimaks
Aasa sõnul võiks alati kõiki eelarveridu rahastada rohkem. Üle 16 miljoni euro ulatuses kaotati riigi eestvedamisel ära müügimaks, mille võrra oleks saanud linn eelarvesse rohkem panustada.
Randpere sõnul on üks tema etteheide see, et müügimaksule poogiti külge tollimaks ja tehti sellest luksuskauba maks, mida kaupmehed maksid umbes. Ta soovitas, et kahe aastaga saadud umbes 25 miljoni eurot on linn teeninud müügimaksuks, aga kuna see on õigustühiseks tunnistatud, siis peaks linn arvestama, et see on vaja ka tagasi maksta, mistõttu peaks summa reserveerima ka eelarves.
Laenuraha
Tegelik laenukoormus suureneb Aasa sõnul järgmisel aastal kümne miljoni euro võrra ning 13 miljonit eurot kulub laenude refinantseerimiseks.
Randpere sõnul laenab linn 23 miljonit eurot selleks, et maksta ära 21 miljonit eurot. „Te põhimõtteliselt laenate selleks, et maksta tagasi vanu laene, mitte selleks, et investeerida,“ ütles Randpere. Ta heitis ette, et linn ehitab talle ülejõukäivat Ülemiste liiklussõlme, mis neelab lõviosa teedeehituse eelarvest.
Aas tõi välja, et maksumaksjana maksab linn riigikassasse rohkem makse kui ta riigilt tagasi saab näiteks õpetajate palkadena või sotsiaaltoetustena.
Randpere heitis Tallinna linnale ette, et linn susserdab rahadega, hoides kokku näiteks koolide söögiraha pealt. Soovitatakse teha spordipäevi, mil sööki ei anta või loodetakse, et alati on keegi sööjatest haige.
Aasa sõnul on see vale, sest linn paneb riigi poolt tulevale 73 sendile juurde 42 senti.
Võigemasti sõnul võiks olla koolitoidu raha kohaliku omavalitsuse tulubaasis, kuid teede ehituse pealt oli ta arvamusel, et kütuseaktsiisist saadav osa jaotub riigiteede ja kohalike teede vahel ebaproportsionaalselt.
Randpere tõi linnaeelarvest ühe kuluartiklina esile kümme miljonit eurot maksava munitsipaalkorterite programmi, mis on veel üks näide kulust, mille arvelt võiks saada raha, mida võiks investeerida lasteaedadesse. „Mis nalja te teete, miks peavad ülejäänud linnaelanikud kinni maksma teie äpardanud elamuehituse projekte,“ küsis Randpere.
Investeeringud IT-le on Randpere sõnul väiksemad kui kulud Tallinna TVle.
Juske sõnul on äärmiselt piinlik see, et järgmine aasta antakse palgafondi juurde linnaametnikele, aga lasteaedade õpetajate palgafond ei kasva.
Aasa sõnul sõltub eelarve vastuvõtmine volikogust, kellel on kindlasti muudatusettepanekuid. Tallinna linnaeelarve vastuvõtmine on planeeritud 15. detsembriks.
