Vakra kirjutas Facebookis, et IRLi mehed on seda Partsu möllamist ja "riskide võtmist" vaadanud ja jõudnud lõpuks ise ka järeldusele - riigiettevõttete läbipaistvuse ja juhtimisega on probleeme. Lahendusega, et seda tuleb saavutada enamusosaluse müümisega, ta nõus ei ole.

"Mida tooks endaga kaasa näiteks Eesti Energia kolmandiku aktsiate börsile viimine? Kusjuures jätame hetkel kõrvale riikliku strateegilise tähtsuse ja julgeoleku küsimused," küsis Vakra.

"Lühiajaliselt tähendaks see, et Tallinna börs saab täiendavat tähelepanu nii kodu- kui välismaiste investorite poolt. Kodumaised investorid, näiteks pensionifondid, paigutaksid oma vahendid Eesti ettevõttesse. Ostes aktsiad Eesti Vabariigi käest liigub nende raha küll riigikassasse, aga igal järgneval aastal saab riik erastatavate aktsiate võrra ka vähem raha dividendidest."

"Võib loota, et aktsiad pakuksid huvi ka välisinvestoritele. Aga mis saab edasi? Mismoodi need tehingud tegelikult kapitaliturgu ning Eesti majandust vähegi pikemas perspektiivis sisuliselt elavdaksid?"

"Loota näiteks, et tänu Eesti Energia turule viimisele tekiks välisinvestoritel üldine huvi Eesti ettevõtete või veel laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonna vastu, on otse öeldes naiivne. Kui meil on pakkuda huvitavaid investeerimisvõimalusi või selleks sobivat keskkonda, siis, uskuge mind, välismaised investorid on nii professionaalsed küll, et siia tee ka ilma taoliste "reklaamitrikkideta" leida," teatas Vakra.

"Erastamist pole mingit põhjust kaaluda ainult erastamise enda pärast. Minevikust on meil paar üpris eredat näidet selle kohta, kuidas erastamist või erastamise katset, tundub, et viidi läbi erastamise enda nimel: Eesti Raudtee, Eesti Energia, Tallinna Vesi. Eesti Energia kunagine erastamiskatse oli aga nii segane ja lõpuks lausa kriminaalne, et sellel ei tahakski siinkohal rohkem peatuda. Võib vaid loota, et oleme sellest poliitikutena ja ühiskonnana tervikuna õppinud. Aga lugedes härra Sibula mõtteavaldust, tundub, et veel mitte," lisas Vakra.