Riigikogu hääletas läbi peaaegu kõik laekunud 77 parandusettepanekut, toetust ei pälvinud neist peale rahanduskomisjoni paari tehnilise muudatuse ükski.

Elavas arutelus lisaeelarve eri kulude ja tulude poolt ning vastu tõusetus parlamendis poliitiline vaidlus, kus eelmises valitsuskoalitsioonis olnud Isamaaliit ja Mõõdukad panid imeks, kuidas uues võimuliidus osalev Reformierakond mitmetes põhimõtetes oma meelt on muutnud. Samuti osutasid praegu opositsiooni kuuluvate erakondade liikmed Keskerakonna, kes varasemaid eelarvevaidlusi ignoreeris, kannapööretele.

Isamaaliidu, Mõõdukate ja Rahvaliidu esindajad seadsid kahtluse alla lisaeelarve mahu, väites, et see võiks olla tunduvalt suurem. Samuti ei olnud opositsioonifraktsioonid rahul kulude suunamisega, nõudes oma ettepanekute ja prioriteetide eelistamist.

Reformierakonda kuuluv rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen nimetas opositsiooni pahameelt põhjendamatuks, leides, et paljud neist võinuks oma eelistusi ellu viia kolmikliidu võimuliidus olles.

Isamaaliitlane Lauri Vahtre ütles riigikogu kõnepuldist, et tegemist oli väga konkreetsete ettepanekute ja väga loogiliste põhjendustega. Vahtre avaldas arvamust, et süüdistused, nagu “ise tegite, ise tegime ja mis te siis nüüd õiendate, kõik ise oleme süüdi” on demagoogia, mida on vaja näidata Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele meeldimiseks.

Vahtre nimetas Savisaart riigikogu saalis “seltsimees majoriks”, lisades: “vabandust, härra linnapea”.

Riigikogus algas lisaeelarve teine lugemine kolmapäeval kell 16.30 ja lõppes veidi pärast 20.30, seega kestis eelarvemenetlus saalis neli tundi.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku lisaeelarve eelnõu teine lugemine kolmapäeval lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele, mis saab kõige varem toimuda juuni esimesel nädalal. Parandusettepanekuid saab esitada 30. mai keskpäevani.

Valitsus esitas riigikogule lisaeelarve, mille tulude ja kulude maht on 414,7 miljonit krooni, 23. aprillil, suurendades eelnõu mahtu valitsuses kinnitamise päeval veel 10 miljoni krooni võrra.

Lisaeelarve tuludest annab 366,4 miljonit maksude ülelaekumine, 48,3 miljonit annab tulu varadelt. Lisaeelarve kuludest läheb suurim osa — 185 miljonit krooni — valla- ja linnaeelarvete toetusfondi. Pensionide täiendavaks tõstmiseks 1. juulist on kavandatud 60,6 miljonit krooni.