Nii küsibki Vahtre tänases Sirbis, mis on propagandas halba. „Kas meie riik on mingi kuritegelik organisatsioon, mille tellimuse täitmine on automaatselt taunitav ja selle tulemus automaatselt propaganda,“ küsib Vahtre.

Vahtre sõnul tellib riik mängufilmide kõrval palju muudki. „Näiteks haridust, makstes kinni teatava hulga üliõpilaskohti. Kas sel viisil hariduse omandanud neurokirurgi tuleks suhtuda põlastavalt,“ arutleb Vahtre.

Vahtre sõnul saab propageerida nii headust, mõistmist, tublidust ja teadmisi. Samas ei saa eitada, et propageerida saab ka valet, valetamist, vägivalda ja sallimatust.

Propaganda suhtes on Eestis Vahtre arvates välja kujunenud marksistlik mõttekramp, et kunstnik peab riigiga tingimata sõjas olema. „Kui saaks sellest krambist ükskord üle?“