Vähipüük kaheksas maakonnas keelatud

Sel suvel on vähipüük keelatud lisaks Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla ja Viljandi maakonnale ka Järva maakonnas, kust eelmise aasta vähivarude vähesuse tõttu ei püütud ühtegi sõralist.

Seega võib püügile minna ainult Harju, Jõgeva, Põlva, Saare, Tartu, Valga ja Võrumaal. Maakonnas, kus vähipüük on keelatud, võib ebaseaduslikku püüdjat oodata kuni 18 000-kroonine trahv, kirjutab Postimees.

Keskkonnaministri määruse kohaselt algab tänavune vähipüügihooaeg traditsiooniliselt 1. augustil ja kestab 31. augustini.

Püüki lubavates maakondades kehtestatakse vähipüügivahendite ööpäevade piirarv. Vähipüügivahendite ööpäev on kalastuskaardi kehtivusaja ja kalastuskaardile kantud püügivahendite arvu korrutis.

Kui vähki püütakse kaks ööpäeva ning selleks kasutatakse viit püügivahendit, siis tuleb vähipüügivahendite ööpäeva arvuks 10. Iga kalastuskaardi puhul võetakse lubatud vähiööpäevade arv maha üldisest arvust. Plaanitult on sel aastal suurim piirarv Saaremaal (500) ning väikseim Harjumaal (100).

Vähivarud püüki lubavates maakondades pole kiita. Sellepärast on Eesti mandriosas asuvates maakondades vähipüügivahendite tasu ühtlustatud ja see on 30 krooni ööpäevas. Saaremaal on olukord mõneti parem ja seepärast on seal vähimõrra kui suurema saagikusega püügivahendi tasu 50 krooni ööpäevas.

Vähi alammõõt on jäänud samaks, püüda võib ainult sellist vähki, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on rohkem kui 11 sentimeetrit.