Vahetustudeng Itaalias: jõululaud tehti kiirelt puhtaks ja asuti raha peale kaarte taguma!
Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi stardib uuesti! Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmusega välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas kauged maad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma lugu jätkab Tartu Ülikoolis magistritasemel semiootikat ja kultuuriteooriat õppiv Martin Mäesalu, kes veedab selle sügissemestri Bologna ülikoolis.
Tänavu veetsin jõulud eriti huvitavas kohas ehk mägises Umbria regioonis (kusjuures tegu on ainsa Itaalia regiooniga, millel puudub rannikuala) asuvas väikelinnas nimega Città di Castello, kus mind võõrustas üks mu Bologna korterikaaslastest oma perekonnaga. Reis Umbriasse oli pigem sündmusetu, välja arvatud tõsiasi, et kahetunnise rongisõidu ajal läbi mägede läksid kõrvad lukku, mis oli natuke ootamatu minu jaoks, aga kuna ka mu naabriks olnud vanahärra kätega oma kõrvade kallal askeldas, võib järeldada, et see on siiski tavaline nähtus. Jõudnud Arezzo nime kandvasse linnakesse, otsustasin instinktiivselt väljuda vabariigipoolsest väljapääsust (uscita della repubblica), mis osutus õigeks valikuks ning pärast umbkaudu neljakümneminutilist autosõitu jõudsingi sihtkohta. Kõigepealt tutvusin loomulikult perekonnaga ning seejärel siirdusime kohe inimestele kinke viima. Esimene adressaat elas imelise asukohaga majakeses mäeküljel, kust avanes vaade pea tervele orule, milles kogu sündmustik aset leidis.
Ei mingit kinkide ootamist!
See kinkide üleandmine-vastuvõtmine on muidugi natuke teistsugune ettevõtmine siin riigis. Ei ole mingit väikesest peast selgeks õpetatud tagasihoidlikkust ega avamise entusiastlikku ootamist, vaid kingitus tiritakse nii kiiresti kui vähegi võimalik pakendist välja ning siis arutletakse selle sisu üle mõnda aega. Ühtlasi ei ole mingisugust luuletuselugemist ega muud sarnast tseremooniat. Lihtsalt teevad kohe lahti, kui pakike kätte antakse ning kingituse adressanti ei hoita samuti saladuses. Peamiselt kingiti naljaga-pooleks esemeid, nagu näiteks kalapüügimäng, mida tualetipotil istudes mängida või meeletu kogus erinevaid liha- ja juustutooteid "vegan-kingipaki" sildiga jne. Isegi mina sain, enda jaoks suure üllatusena, paar kingitust, milledest märkimisväärseimaks kindlasti Umbrias toodetud vein, mis pererahva sõnul oli ainus hea vino, mida seal regioonis üldse valmistatakse.
Itaallaste külalislahkus