Vahetustudeng Hispaanias: igapäevane kalorite lugemine ja jalgrattaspordi eksam
Delfi Noorte Hääle Tudengiblogi on blogisari, mille täidavad Erasmusega välismaale sõitnud Eesti üliõpilased. Saame teada, millega nemad kaugel rinda pistavad ja kuidas kauged maad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma lugu jätkab Henek Tomson, kes õpib Tallinna Ülikoolis teisel kursusel kehakultuuri. Henek on Erasmusega Hispaanias Granadas.
Blogimises on pikk paus olnud, kuid proovin meenutada, mida vahepeal tehtud-nähtud. Jaanuarikuu pühendasin pea täielikult õpingutele ja treeningutele.
Nüüd julgen ka veidi enda õpitulemustest rääkida. Niisiis, kui septembrikuus sai valitud 30 ainepunkti, mis on sama maht nagu Eestis täiskoormusega õppides, eeldasin või lootsin, et kui kolmest ainest (18 EAP-d) läbi saan võib rahule jääda. Sisuliselt ju hispaania keeles olin päris puine alguses. Ja õppekeel on hispaania keel.
Ainetest sai valitud sporditoitumine. See oli kõige raskem aine, kuna paljud teadusterminid on hispaania keeles. Lisaks kergejõustik, jalgrattasport, ujumine ja jalgpall. Kõik ained olid perfeccionamiento ehk eelnevad baasteadmised olid soovitatavad.
Näiteks, kui palju peab 25-aastane 60-kilogrammine 6 kuud rase naine lisaenergiat saama, et täita päevane energiavajadus või kui palju annab 1 klaas viskit energiat.
Elu raskeim tõus
Teistes ainetes olid praktikad samuti väga huvitavad. Eriti jalgrattaspordis, kus käisime ikka väga palju Granada ümber erinevaid stiile ja alasid proovimas.
Ujumine oli väga erinev Eestis olnud kursusest. Harjutasime erinevaid asju alates ujumise alustaladest kuni rasedate ja beebide ujumiseni välja, mis praktilistes tundides oli kohati väga naljakas. Lisaks veepolo oli äge ja treeninguna kõva mäng.
Pildil ei seda edasi anda, aga minu elu raskeim tõus jalgrattal. Ilma seisma jäämata tuli vändata ligi 3 kilomeetrit ülesmäge. Neid, kes tulid ratas käe kõrval oli ikka ohtralt. Jalgrattasport oli kõige huvitavam, kuna tegelesime nii erinevate aladega ja kuna õppejõud oli väga proff, siis alati oli põnev.
Väga lahe oli see, et külas käis triatloni maailmameister Ruben Rusafa, lisaks puutusime veel teiste ala spetsialistidega.
Avardasin kindlasti selles osas silmaringi, et mis aladega üldes on võimalik rattaga tegeleda. Arve ja numbreid oli selles aines hullult palju, alates erinevate distsipliinide ratta mõõtudest kuni potentsiaali ja füsioloogiliste näitajateni välja.
Teistsugune hindamissüsteem
Nüüd jõuan siis jutuga eksamiteni välja. Hispaanias erineb hindamissüsteem. Kui Eestis on A, B, C, D, E, F süsteem ja läbi saamiseks vaja vähemalt E-d, siis siin tuleb saada 10-st 5 ehk 50%.
Lõpuhinne: enamus õppejõude kombineerib tundidest osavõtu, jooksvad tööd ja praktika ning lõpuks ka SUURE lõpueksami. Lõpueksam annab tavaliselt sellest lõpuhindest ca 60%.
Allahindlust meile kui erasmuslastele ei tehtud ehk sama eksam ja hindamisskeem oli kõigil - nii erasmustel kui ka hispaanlastel.
Kõige raskem nagu ootasingi oli nutrición´i eksam, kus eksam oli suuline ja kestis ligi poolteist tundi!!
Lõpuhindeks tuli 6,7. Arvestades seda, et hispaania keel pole kodukeel, siis olen väga happy. Parimad õpilased said kuskil 9,2 - ent nad on hispaanlased ka. Mina olin selles aines ainuke Erasmuse õpilane.
Teised ained tulid ka kenasti, keskmiselt 6-7 punkti vahel. Jalgrattaspordi eksamit veel ei tea, aga usun, et oli üks minu tugevamatest 7-8 kanti.
Seega, esimese semestri ainetega siin Granada ülikoolis ühel pool ja kõik sooritatud - 30 EAP-d ka tulemas. Nüüd tuligi tänu esimese semestri edule pähe hull mõte võtta ka teisel semestril 30 EAP-d, et saaks nominaalajaga lõpetada.
Kevadsemestri ained olen juba lukku pannud. Kuna tulin siia peaeesmärgina pikamaajooksuga tegelema, siis valisin mõnevõrra rohkem teoreetilisi aineid, et jõuaksin oma trenni ka teha. Tutvustan neid aineid järgmistes postitustes.
Mõnusat talve lõppu teile head lugejad!
Loe Heneki blogi täies mahus SIIT.