Sisserände piirarv piirab Eestisse elama asumist välismaalastel, kes ei ole Euroopa Liidu riikide, Islandi, Norra, Liechtensteini või Šveitsi kodanikud. Piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa võivad välismaalased saada töötamiseks, ettevõtluseks, piisava legaalse sissetuleku olemasolul või välislepingu alusel. Aastas ei tohi piirarv ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, teatas siseministeerium.

Tänavu esialgu kehtestatud sisserände piirarv, mis oli 0,075 protsenti elanikkonnast ehk 1008 inimest, täitus oodatust kiiremini juba augusti lõpus. Peamiselt oli tegu inimestega, kes taotlesid elamisluba Eestis registreeritud äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks.

Kuna selgus, et paljud äriühingud olid asutatud üksnes selleks, et välismaalased saaksid Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse, otsustas siseminister juba juulis, et sel aastal äriühingu juhtorgani liikmed elamislubasid töötamiseks enam ei saa. Septembri lõpus suurendas valitsus piirarvu 336 võrra 1344 inimeseni, mis on ka seadusega lubatud maksimum.

Vaheri sõnul on oluline, et sisserände piirarvu tõstmisega saaksid veel sel aastal Eestisse elama tulla eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kes tooksid ühiskonnale lisaväärtust ja aitaksid edendada majandust.

Pühapäeval kehtima hakanud määruse järgi võib töötamiseks tähtajalise elamisloa saada sel aastal kokku 1109, ettevõtluseks 170, piisava legaalse sissetuleku korral 43 ja välislepingu alusel 22 inimest. Praeguseks on piirarvu alla kuuluva tähtajalise elamisloa saanud juba 877 inimest töötamiseks, 85 ettevõtluseks, 35 piisava legaalse sissetuleku olemasolul ja 11 välislepingu alusel, mis tähendab, et kuni aasta lõpuni võib töötamiseks elamisloa saada veel 232, ettevõtluseks 85, välislepingu alusel 11 ja legaalse sissetuleku olemasolul kaheksa inimest.