Vähemuskeelte harta ei ohusta eesti keelt
Ta märkis, et Euroopa Nõukogusse kuulub 45 riiki ning vaid 17 neist on Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta ratifitseerinud.
Tallinna pedagoogikaülikooli professor Martin Ehala kirjutas reedel Eesti Päevalehes, et hartaga ühinemisel tuleks vene keel Eestis kuulutada ajalooliseks vähemuskeeleks. Ehala andmetel peab Euroopa vähemkasutatud keelte büroo vene keelt Eestis ajalooliseks vähemuskeeleks, mitte immigrantkeeleks. Ehala väitel soovivad nii EL kui ka Euroopa Nõukogu, et Balti riigid ühineksid hartaga.
Eelmise riigikogu liikme, isamaaliitlase Mart Nuti kinnitusel kehtib harta ainult regionaal- ja vähemuskeelte kohta, kuid vene keel on Eestis valdavalt immigrantkeel. “Ainus piirkond, kus vene keelt võib vaadelda regionaalkeelena, on Peipsi vanausuliste asualad,” rääkis aastaid Eestit rahvusvahelistel kodakondsus- ja keelepoliitilistel üritustel esindanud Nutt.
Eestis kehtiv seadusandlus võimaldab Nuti sõnul aga vene keelt regionaalkeelena kasutada isegi laiemas ulatuses kui harta seda ette näeb. “Eestile poleks hartaga ühinemine mingiks probleemiks,” väitis Nutt.
Ta tõi näiteks, et Rootsi tunnustab soome keelt regionaalkeelena Lapimaal, kus see on põline, aga mitte Stockholmis, kus elab sadu tuhandeid soome immigrante.
“Tihtipeale Eestis ei suudeta eristada immigrantkeele ja vähemuskeele õiguslikku staatust,” nentis Nutt.
Praegu Euroopa Liitu kuuluvast 15 riigist ei ole Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartat välisministeeriumi andmetel ratifitseerinud seitse riiki: Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Belgia ja Portugal.
Järgmise aasta 1. mail Euroopa Liiduga ühinevatest riikidest pole hartaga peale Eesti ühinenud veel Malta, Poola, Tšehhi, Läti ja Leedu.
“Kuna ka mitmed EL-i liikmesriigid pole hartat ratifitseerinud, siis olnuks imelik seda ka kandidaatriikidele kohustuslikuks teha. Tegemist ei ole Euroopa Nõukogu konventsiooniga, mis on Eestile ülevõtmiseks kohustuslik, ega isegi soovitusliku konventsiooniga,” ütles Mai Hion.
