“Olles ise olnud pikaajaline ohver, tegin selle lehe, mõeldes neile, kes on kogenud sama, mis mina või siis on selles “vanglas” ka praegusel hetkel,” kirjutab naine Facebooki kommuuni “Armastus ei tee haiget, inimesed teevad” seinal, vahendab ajaleht
.

“Sellele lehele saavad postitada nõuandeid või linke inimesed, kes on kuskilt efektiivset ja positiivset abi saanud ja oskavad ka teistele soovitada,” ütles naine (nimi toimetusele teada) Saarte Häälele, lisades, et lehekülg peaks tuge pakkuma ka neile, kes kusagilt mujalt abi ei saa. “Minule endale näiteks psühholoogi abi ei sobinud,” nentis naine, kes oma kinnitusel ei saanudki abi esialgu kusagilt ja pidi ise oma muredega hakkama saama.

See andiski idee luua lehekülg, kust saaksid edaspidi abi kõik, ei ole vahet, kas tegemist on naise, mehe, lapse või vanuriga, sest vägivald kellelgi vastu ei ole kunagi põhjendatud. Kommuuni loonud naise sõnul on sinna oodatud kõikide nende soovitused, kes on ise kusagilt abi saanud ja teavad soovitada, kuhu pöörduda. Leheküljelt leiavad siis omakorda infot inimesed, kes abi vajavad.

Hetkel arutelude all veel postitusi ei ole, kuid on antud lingid nii Eesti politsei kodulehele kui ka leheküljele Naistetugi ning viidatud on ka varjupaikadele. Saarte Hääle andmetel sai lehekülje avanud naine oma elukaaslase käest aastavahetuse paiku jõhkralt peksa ja mees viibib hetkel kinnipidamiskohas.

“Kui mu sugulast ei oleks siin olnud, ei oleks ma vist eluga pääsenud,” rääkis peksa saanud naine toona Saarte Häälele. Politsei toimetas vägivaldse pereisa minema ja praegu viibib ta varavastaste kuritegude sooritamise eest kinnipidamiskohas. Samuti on teda ootamas kohtuprotsess peksmise eest. Mis mehe raevu võis põhjustada, ei tea keegi, kuid lähedaste arvates võis see olla hirm, et naine ta maha jätab.

Lähisuhtevägivald on igasugune lähisuhetes esinev väärkohtlemine ja vägivald, kus kasutatakse võimu ja kontrolli teise isiku või isikute üle, tekitades neile füüsilist ja/või emotsionaalset kahju. Lähisuhtevägivald on ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine oli Eestis alles hiljaaegu tabu. Veel paarkümmend aastat tagasi suhtuti sellesse kui peretülisse, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma.

Viimastel aastatel on Lääne ühiskondade eeskujul hakatud ka Eestis käsitlema vägivalda kui soospetsiifilist sotsiaalset probleemi. Esiteks tähendab see, et teatud vägivallaliikide sooritajateks või ohvriteks on reeglina kindla soo esindajad. Teiseks on hakatud tunnistama, et tegu on ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusega, mida ei tohi taandada üksikute meeste ja naiste käitumisprobleemiks.

Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised ja mehed. Üheksal juhul kümnest on vägivallatsejaks mees ja ohvriks naine. Kui mehed kogevad vägivalda peamiselt avalikes kohtades ja kurjategijaks on valdavalt võõras inimene, siis naisi väärkoheldakse peamiselt pereringis ja vägivallatsejaks on naise elukaaslane. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.