Belobrovtsevi sõnul seisneb kõige suurem probleem selles, et valitsus tõlgendab kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse (PGS) paragrahve oma nägemuse järgi, kasutades seadusandluse lünkasid.

„PGS ütleb, et munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka mitte eesti keel ja selleks vastava loa annab vabariigi valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu,“ tsiteeris Belobrovtsev seadust. “Kuna antud paragrahvis ei ole kriteeriume, millest valitsus oma otsuse langetamises lähtuks, tekibki õiguslik konflikt.“

Sotsid tahtsid muuta seadust

Tema sõnul esitasid sotsiaaldemokraadid selliste konfliktide vältimiseks kevadel riigikogus eelnõu, mis soovis konkretiseerida tingimusi gümnaasiumis muu õppekeele lubamiseks.

„Pakkusime välja ainult pedagoogilisest vaatenurgast ja õpilaste arengust lähtuvad kriteeriumid, mis arvestasid nii õpilaste eesti keele oskust, kvalifitseeritud pedagoogide olemasolu, õpetajate valmidust ja vajalike õpematerjalide kättesaadavust,“ meenutas ta. „Kahjuks lükati seaduseelnõu koalitsioonisaadikute häältega aprillis esimesel lugemisel tagasi.“

Belobrovtsevi sõnul demonstreerisid valitsuserakonnad oma rahulolu olemasoleva olukorraga, mis tekitab teravat pinget ja vastandumist meie ühiskonnas. Õppekeele küsimus on Eestis ülepolitiseeritud ning valitsus ei paista tahtvatki seda olukorda muuta, viies meie erakonna ettepanekul selle küsimuse poliitiliselt kandepinnalt üle pedagoogilisele.

Belobrovtsevi sõnul pole eriti usutav valitsuse jutt, et kõnealustel koolidel puuduvad takistused 60 protsendi ulatuses eesti keelele üle minemisel. Tema sõnul viitab see väide sellele, et valitsus teab, kuidas on lood ühes või teises koolis paremini kui kool ise.

„Kui kool oma hoolekogu näol väidab, et ei saa üleminekuga hakkama, siis võiks valitsus jaanalinnu moodi pea liiva alla peitmise asemel võtta probleemi teadmiseks ja sellega tegeleda, mitte üritada ennast, kooli, õpilasi ja vanemaid ning üldsust veenda selles, et "reaalsed takistused üleminekuks puuduvad",“ kritiseeri ta.

Belobrovtsev lisas, et sotsiaaldemokraatide hinnangul alustati vene kooli reformiga valest otsast ja nüüd üritab riik valitsuse näol põhikoolides keeleõppe osas tegemata jäetut gümnaasiumis kompenseerida.

„See on vastutustundetu ja lühinägelik käitumine, mille tagajärjed vene emakeelega koolilaste jaoks võivad olla väga kurvad," sõnas ta.