Vabatahtlikku tööd teevad peamiselt noored eesti naised
Praxise majanduspoliitika analüütik Risto Kaarna kirjutas Riigikogu Toimetistes ilmunud artiklis „Heategevuse majanduslik väärtus, mõju ja väärtustamine“, et vabatahtlikest 48 protsenti on mehed ja 52 protsenti naised.
Vabatahtlikud on rahvuse järgi peamiselt eestlased, täpsemalt 92,6 protsenti vabatahtlikest, samas üldpopulatsioonis on eestlaste osakaal vaid 68,8 protsenti.
„Seega vähemusrahvuste esindajad pigem vabatahtliku tööga ei tegele,“ märkis Kaarna ja lisas, et tulemus on kooskõlas teiste riikide kogemusega, kus vähemusrahvused panustavad harilikult vabatahtliku töö vormis vähem.
Vabatahtlikud on pigem noored
Vanuse järgi on keskmisest aktiivsemad vabatahtlikud noored vanuses 15–24 ja keskealised kuni pensionieelikud.
Kaarna sõnul on pensioniealised vähem aktiivsed, mis on ka mõistetav, sest pensioniealiste rühma kuulub suur osa kõrges eas inimesi, kelle töövõime on piiratud. „Mõnes riigis on pensionärid üsna aktiivsed vabatahtlikud, sest neil on rohkem vaba aega kui töötavatel inimestel,“ selgitas ta.
Ka kõrgharitud tegelevad vabatahtliku tööga suhteliselt palju. Kaarna sõnul on see nii ka teistes riikides, sest kõrgharitud inimesed on ühiskonna aktiivsemad liikmed.
Kuus umbes 20 tundi tasustamata tööd
Ühes kuus tegid regulaarsed vabatahtlikud kokku 1,09 miljonit tundi vabatahtlikku tööd, aastas vastavalt 13 miljonit tundi. Keskmiselt teeb see ühe vabatahtliku kohta 20,2 tundi kuus.
„Kui tulemus üldistada kogu elanikkonnale, siis töötab üks Eesti elanik keskmiselt 0,91 tundi kuus vabatahtlikuna.“
Kokku tehti Eestis 2010. aastal tasustatud tööd ligikaudu 800 miljonit
tundi, sellele lisandub vabatahtlikuna tehtud töötundide osakaal ehk 1,6 protsenti kõikidest töötundidest.
