Vabaerakonna programm: toiduainete madalam käibemaks, pealinnaseadus, Tartu rahuleping
Jagame Tallinna ja Harjumaa iseseisvateks omavalitsuseks, käsitledes kogu piirkonda ühtse tervikuna. Nende esindajatest moodustatakse pealinnaregiooni nõukogu, mille vastutusalasse kuuluvad regiooni kui terviku arendamise küsimused: transport, jäätmekäitlus, teede ehitus ja korrashoid jmt.
Loome kahetasandilise omavalitsuse, lisaks esmatasandi volikogudele on maaomavalitsuste ja suuremate linnade tasand – volikogud ning nende poolt moodustatud valitsus. Viimaste kanda jäävad üldised ülesanded: infrastruktuur, haridus- ja sotsiaalsüsteem ning korrakaitse.
Alandame üldvalimistel valimiskünnist. See ei tohi olla kõrgem kui Euroopa Nõukogu soovitatud 3 protsenti.
Teeme ettepaneku moodustada eraldi välis-Eesti valimisringkond. See aitab üleilmset Eesti kogukonda paremini koos hoida, siduda seda Eestiga ning mõista võõrsile asunute probleeme.
Lõpetame erakondade riigieelarvelise ülerahastamise. Vähendame otsetoetusi vähemalt poole võrra, jagame raha õiglasemalt, sh edukamatele parlamendivälistele erakondadele ja kohalikul tasandil edukatele valimisliitudele. Seame piirangud kampaaniakulutustele ja reklaamile.
Meie arvates ei tohi Eesti loobuda Tartu rahulepingust. Nõuame, et Venemaa tunnistaks Eesti okupeerimist 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt.
Me elame ajastul, mil hakkab ammenduma piiramatu kasvu illusioonil põhinev majandusmudel. Fossiilne kütus, see planeedilt Maa võetud tagastamatu hiigellaen, hakkab otsa saama. Samuti hakkab piirini jõudma keskkonna taluvus. Lisagem siia juurde automatiseerumise kasv ja jõuamegi visioonini, kus kõike vajalikku toodab mõni protsent elanikkonnast. Tootmist ei saa ega tohi paisutada lihtsalt selleks, et rohkem toota ja müüa. Nii suureneb rämpsu hulk, aga kõik muu, esmajoones elu- ja sotsiaalne keskkond, halveneb – ning inimene ja ühiskond tervikuna on kaotajad.
Meie arvates tuleb murda süsteem, mis tekitab masstoodanguna mõttetuid asju ja suunab enamiku inimesi elatist teenima samavõrra mõttetutes pseudoametites.
Rahanduses hoiame eelarvetasakaalu, nõuame fiskaalvastutuse lisamist euroopalike aluspõhimõtete hulka. Samas ei või kokkuhoid takistada riigi esmatähtsate ülesannete täitmist ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset.
Kuivõrd pensionifondid ei saa tagada kindlustatust vanaduspäevil, keskendume solidaarsele reaalajas ümberjagamisele.
Kaotame erisoodustusmaksu suuremal osal juhtudest, mil seda täna rakendatakse. Erisoodustusmaksud kehtivad praegu kuludele, mida ei saa pidada varjatud palgalisaks, vaid mis ongi tegelik ettevõtlusega seotud kulu: töötajate tervisekulud, haridus- ja koolituskulud, esinduskulud jne. Seega on need täna topeltmaksustatud.
Kehtestame oluliselt vähendatud käibemaksumäärad toidukaupadele ja toitlustusteenusele, väikelaste kasvatamiseks vajalikele vältimatutele kaupadele.
Alandame kultuuri tarbimisega seotud käibemaksu toodetelt ja teenustelt nagu raamatud, heli- ja videosalvestised, kontserdid, näitused ja muuseumid. Käibemaksu riigieelarvelise tulu osaliseks kompenseerimiseks tõstame pisut muude tarbekaupade käibemaksumäära.
Eestisse on kutsutud ja oodatud haritud inimesed, kes on valmis ära õppima keele, jagama meie väärtusi ja olema Eesti riigile lojaalsed. Me ei tohi bürokraatiaga peletada spetsialiste, kelle ajutine või pikemaajaline siiatulek aitab kaasa Eesti majanduse, teaduse või kõrghariduse arengule.
Alkoholi ei tohi propageerida ega reklaamida ja me ei pea õigeks lubada avalikus kohas alkoholi tarbida.
Ligi sajand maailmapraktikat on näidanud, et narkomaania kriminaliseerimine üksi täidab vaid vanglaid ja allilma taskuid. Sõltlasi tekib juurde, narkootikumide kättesaadavus muutub lihtsamaks ning esmatarbijate vanus langeb. Narkootikumidega seonduv vajab põhjalikku ühiskondlikku arutelu.
