Vabaerakonna avaldus pagulaste teemal: saabuvad põgenikud tuleb ühiskonda integreerida ja selle tarvis tuleb raha juurde küsida

 (93)
Cyprus Migrants
Foto: Haris Milonas, AP

Eesti peab olema veendunud, et kui kedagi vastu võetakse, siis on need tagakiusamise või relvastatud konflikti eest põgenevad pagulased, mitte majanduspõgenikud, leiab Vabaerakond oma avalduses.

Avaldame avalduse täismahus: 

"Euroopa Liit seisab enneolematu migratsioonikriisi lävel. Lõuna-Euroopa riikidesse suunduvate Aafrika ja Lähis-Ida päritolu sisserändajate arv suureneb pidevalt. See paneb proovile nii Euroopa Liidu koostöömehhanismid kui ka ühtsuse.

Võtmeküsimuseks on kujunenud võimekus teha vahet majandusmigrantide ja põgenike vahel. Neist esimesed soovivad tagada endale paremaid majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi, samas kui teiste elu või tervis on kodumaal reaalselt ohus ja neile laieneb rahvusvaheline kaitse. Selge vahe tuleneb nii Eesti seadustest kui ka rahvusvahelisest õigusest, sh ÜRO pagulasseisundi konventsioonist, millega Eesti liitus 1997. aastal.

Majandusmigrantide osas tuleb säilitada senine vaoshoitus ja lähtuda sisserändepoliitika kujundamisel eeskätt kvalifitseeritud tööjõu vajadusest. Eesti on seni olnud avatud just haritud ja kõrge lõimumismotivatsiooniga inimestel.

Teine küsimus on poliitiliste ja sõjapõgenikega, kes eristuvad majandusmigrantidest selle poolest, et nad ei lahku kodumaalt vabal tahtel ning nende sinnajäämine võib tähendada neile surma, piinamist või muid repressioone, mis tuleneb kas otsesest sõjalisest tegevusest või tagakiusamisest etnilise, poliitilise või muu tunnuse põhjal.

Seotud lood:

Kui Eesti soovib olla inimõigusi austava Euroopa väärtusruumi lahutamatu osa ning Euroopa Liidu vastutustundlik liige, ei saa ta siinkohal täiesti kõrvale jääda. Vastutustundlik käitumine ELi liikmena suurendab Eesti välispoliitilist kaalu ja tagab Eestile Putini Venemaalt lähtuva välise ohu kasvades suurema julgeoleku.

Kuid osalemine põgenike probleemide lahendamisel ei saa olla Euroopa Komisjoni poolt ette kirjutatud või Euroopa direktiivi õigusjõuga peale surutud otsus.

Vabaerakond on seisukohal, et 1064 pagulase vastuvõtmine kaheaastase perioodi jooksul käib Eestile selgelt üle jõu. Kvoodisüsteemi asemel tuleb kasutada läbirääkimisi ja tervikvõimekuse hindamist, et ühiskond jõuaks sisemise kokkuleppeni ilma radikaalset vastuseisu soodustava surveta. Pagulaste ümberpaigutamise kvoodi arvutamisel ütleb Euroopa Komisjon ühepoolselt, et Eesti jaoks kehtib 1,85% määr. Arvestades, et Eesti moodustab Euroopa Liidu rahvaarvust umbes 0,26 protsenti ja SKP-st 0,14 protsenti, ületab komisjoni ettepanek neid suhtarve umbes 10-kordselt.

Ent ka väiksema arvu põgenike korral on vaja luua vajalik infrastruktuur nende vastuvõtuks ja välja arendada lõimumisprogrammid (k.a. keele- ja kultuuriõpe) ning teha ümberkorraldusi vastuvõtusüsteemis. Sellest tulenevalt on vajalik pikendada välja pakutud kaheaastast vastuvõtuperioodi vähemalt nelja aastani, et tagada olukord, kus kõigil pagulastel, kes Eestisse saabuvad, on võimalus kohaneda meie kultuuriruumiga ja õppida tundma meie seadusi.

Kuna 6000 eurosest Euroopa Komisjoni „pearahast“ kindlasti ei piisa, tuleb valitsusel hoolitseda selle ees, et Eesti saaks lisatuge struktuurfondidest.

Peame nõudma ja saama Euroopa Komisjonilt kogu vajaliku info ja kaasabi, et välistada kuritegeliku või ekstremistliku taustaga isikute sattumise Eestisse ning tegema kõik selleks, et pagulastel oleks ammendav infot meie olude kohta ning oskus nendega toime tulla. Peame säilitama endale õiguse pagulasi kõiki eelpoolkirjeldatud ohte ja nende kohanemisvõimet silmas pidades kvalifitseerida. Eesti riik ei pea taluma oma territooriumil isikuid, kes on saanud pagulasestaatuse ebaseaduslikult, ohustavad avalikku korda või keelduvad täitmast Eesti seadusi.

Kindlasti tuleb soodustada pagulaste naasmist kodumaale, kui olukord seal rahuneb ja naasmine muutub turvaliseks ning võimalikuks. Tuleb nõuda, et Euroopa Komisjon töötaks välja tagasiasustamise plaani ja tagaks selleks vajalikud ressursid. Väheoluline ei ole ka Euroopa Liidu lõunapiiride tugevdamine ning otsene tegevus kuritegelike ühenduste vastu, kes illegaalse migratsiooniga tegeledes teenivad miljoneid eurosid.

Loe veel

Eesti inimesed üldiselt toetavad Euroopa Liitu ning on oluline, et pagulasprobleem ei tekitaks meie ühiskonnas liigset närvilisust ega soodustaks Euroopa-vastast radikalismi. Loomulikult on ELi-sisese solidaarsuse toimimine Eestile oluline, sellega on Eestile kaasnenud väga palju hüvesid ja kasvanud turvatunne. Ühtekuuluvuse ja inimlikkuse ülesnäitamisel peame aga olema tasakaalukad, et mitte tekitada kasvulava äärmuslusele ega viia ühiskonda rööpast välja.

Kutsume valitsust üles viima need seisukohad meie Euroopa partnerite ja Euroopa Liidu ametnikeni ning neid rahulikult ja sirge seljaga põhjendama."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare