Vabaerakond asub analüüsima kodanikupalga plusse ja Eestis kehtestamise võimalikkust

 (69)
Vabaerakonna esinduskogu ja suvepäevad Viljandimaal Sammulis
Vabaerakonna esinduskogu ja suvepäevad Viljandimaal SammulisFoto: Vabaerakond

Vabaerakond otsustas luua töörühma ülesandega uurida kodanikupalga rakendamise võimalusi Eestis ja selle võimaliku rakendamise mõjusid ühiskonnas.

Vabaerakonna esimehe Artur Talviku sõnul on ise hakkama saavate kodanike Eestis kodanikupalga kehtestamise poolt või vastu olemiseks vaja teada muu hulgas ka näiteks Alaska, Soome ja Šveitsi seniseid analüüse ja kogemusi selles vallas.

"Kodanikupalga maksmine on üks võimalusi kaasajastada teaduse- ja tehnika arenguga kujunenud riigi ning inimese ja teda ümbritseva suhet," selgitas Talvik. Ta rõhutas, et kodanikupalga teema ei kuulu vaid vasakpoolse ilmavaate juurde ja lisas, et baassissetuleku mõistlikkuse arutelul on palju õppida vabaturumajanduse apologeet Milton Friedmanilt, kes on baassissetulekut soovitanud osana võitlusest bürokraatia vastu, mis on toetuste jagamise süsteemiga aina paisunud.

"Kaasaegses Eestis on meil edasise arengu nimel vaja osata ja tahta ise rohkem ühiskonna arengusse panustada, heategevusele ja mittetulundustegevusele pühenduda, kodanikupalk võib olla selle aluspõhi," lisas Talvik.

Töörühma vedav Vabaerakonna juhatuse liige Vahur Kollom ütles, et teema arutlusse kaasatakse visionääre, rahvastiku- ja ühiskonnateadlasi ja maksundusspetsialiste. Eesmärgiks on jõuda 2018. aasta alguses otsuseni, kas üldse ja milline kodanikupalk Eesti arengule kasulik oleks.

Seotud lood:

Kodanikupalga teemalistes aruteludes on Eestis selle nimetuse taga nähtud palju erinevaid teemasid. Kollom toob näiteks praegu makstavaid erinevaid toetusi, mis tulenevad vanusest, tervisest, hõivatusest tööturul, elukestvas õppeprotsessis osalemisest. Tehnoloogia ja tehnika kiire areng, seniste traditsiooniliste töökohtade kadumine ja rahvaarvu muutumine on tema sõnul kodanikupalga arutelude puhul olulised tegurid. "Vabakonservatismi põhimõtete järgi kodanikupalga võimalusi analüüsides leiame usutavasti uusi lisaväärtusi tulevikutegevuste kujundamiseks," sõnas Kollom.

"Kui uuringuga selgub, et kodanikupalk Eesti arengule ja üleilmses õnneindeksis parema koha saavutamiseks ei ole õige vahend, võib sama töö tulemusel selguda mõni muu, vohavat bürokraatiat piirav või ettevõtlikkust suurendav lahendus," lisas Talvik.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare