"Keegi ei ole tõsiselt mõelnud, et paarkonna eelnõust saaks seadus. Ta sai esitatud ikka mitte selle pärast, et loodaksime kunagi seaduseks lükata, vaid selleks, et näidata, kuidas teistmoodi lühemalt ja selgemalt saab eelnõusid kirjutada," tunnistas Jüri Adams "Foorumis".

Keegi ei ole tõsiselt mõelnud, et paarkonna eelnõust saaks seadus.
Jüri Adams

Vaid paar kuud varem oli Adams seaduse eelnõu suurim eestvedaja, kes riigikogu liikmete nimel andis 24. novembril menetlusse paarkonna seaduse eelnõu, kinnitades, et selle eesmärk on asendada kehtivat kooseluseadust. Eelnõu laiemaks poliitiliseks sihiks oli mitte soodustada Eesti ühiskonna edasist lõhenemist. Eelnõu kitsamaks sihiks oli anda samasoolistele paaridele nende põhjendatud soovide ja õigustatud vajaduste teostamiseks vajalikud õiguslikud võimalused. Et paarkonna seadusele veelgi tõsisemat kaalu anda, tõi Adams välja, et eelnõu eesmärk on ühiskond uuesti kokku tuua, leida võimalused ummikseisust välja tulla. Paarkonna seaduse eelnõu alternatiiv on kõlanud kui erakonna kaalukas argument, miks jätta kooseluseaduse rakendusaktid toetamata.

"Ega meil ei ole mingit lootust olnud, et meie pisike fraktsioonike ühe oma eelnõu seaduseks viib. Me tahtsime näidata, kuidas näeb välja mõistlik, aga võimalikult lühikene seadus selles valdkonnas ja ma arvan, et me näitasime selle ära," täpsustas Jüri Adams 4. veebruaril Raadio 2 saates "Agenda". "Siin on väikene demonstratsioonimoment juures, aga ka püüe kasvatada," lisas ta.

Jüri Adams ütles Delfile, et paarkonna seaduse eelnõu sai koostatud ja esitatud täiesti tõsiselt. "Ei selle tekstis, ei selle esitamises olnud mingit nalja või vigurit. Eelnõu peamine ülesanne oli, et põhjendatud kriitikat kooseluseaduse rakendamise seaduse pikale ja segasele tekstile esitada mitte kriitiliste märkuste vaid selge võrdluse andmise viisil," ütles Adams. Teisalt toetas Adams väidet, et taolisest eelnõust ei arvatudki, et see saab seaduseks.

"Ei mina ja arvatavasti mitte keegi teine riigikogu liige või inimene, kes teab, kuidas asjad riigikogus käivad, ei ole saanud olla nii naiivne, et arvata, et meie väike eelnõu, millel oli kümme algataja allkirja, saabki niisuguse menetluskäigu, et see lõpuks võetakse häälteenamusega vastu ja saabki seaduseks. Et sotsid ja Reformierakonna valdav enamus äkki tunnistavad, et jah, riigikogu menetlusse on antud palju parem eelnõu kui meie oma, et me nüüd loobume omaenda eelnõu tagasilükkamisest Vabaerakonna fraktsiooni liikmete algatuse kasuks, ei ole enam selle vastu. Et ilmast on kadunud mundriau ja algataja egoism jms. Ja teiselt poolt, EKRE ja Keskerakonna fraktsiooni enamus, kes praegu ei ole võtnud vaevaks meie vastu sõdida, kuid kes meie eelnõu sisu ei toeta samamoodi nagu nad ei toeta 2014. aasta kooseluseaduse sisu, et nad ei oleks vastu, kui paarkonna seadus eelnõu seaduseks saamine oleks tõenäoline? Selles mõttes ei ole paarkonna seaduse menetlemise edukusele lootmine tõsine. Maksimaalne, mida paarkonna seaduse eelnõu menetlemisest võiks loota, oleks selle ühendamine selle võistlejaga üheks eelnõuks," selgitas Adams.

Koalitsioonierakondade kriitika

"Paarkonna seaduse eelnõu jätab kõrvale suure osa neid, kelle õigusi kooseluseadus aitab kaitsta, ja tundub, et Vabaerakond ei ole seadust tehes samasoolistega konsulteerinud," tõdes riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Yoko Alender mullu novembris. "Meie poolt siin menetletavaid rakendusakte ootab suur hulk vabaabielus elavaid paare, nende seas väike hulk samasoolisi paare. Riigi kohus on tagada kõikide inimeste õiguste võrdne kaitse, mida vastu võetud ja rakendamist ootav kooseluseadus ka võimaldab," lisas Alender.

See on selgelt diskrimineeriv nii erisooliste kui samasooliste paaride suhtes ega sobitu mitte kuidagi meie õiguskorda.
Andres Anvelt

"See on selgelt diskrimineeriv nii erisooliste kui samasooliste paaride suhtes ega sobitu mitte kuidagi meie õiguskorda. Vabaerakonna paarkonna eelnõu diskrimineerib erisoolisi paare, kuna ta peaks kohalduma vaid samasoolistele paaridele. Milline on Vabaerakonna sõnum erisoolistele inimestele, kes ei taha abielluda, kuid soovivad, et nende õigused oleksid kaitstud?" sõnas riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt möödunud novembris.

"Näib, et tegu on puhtalt poliittehnoloogilise eelnõuga, mis on kirjutatud tagatoas põlve peal ja mille puhul ei ole samasooliste paaride esindajatelt kordagi küsitud, kas ja kuidas vastab pakutud regulatsiooni nende ootustele. Kui see ei ole halb õigusloome, siis mis see on?" küsis Anvelt.

"Ma heameelega kiidaks Adamsit ja paarkonna seadust, aga eks ta üks nali on. Ma saan aru, et osa Vabaerakonna liikmeid ise ka naeravad. Keegi teine ei ole nii kaugele jõudnud, et öelda, et meil on samasooliste abielu. Kooseluvastased on protesteerinud selle vastu, et see muudab samasooliste elu," ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere 3. veebruaril 2016 eetris olnud "Foorumis".

Foto: Rauno Volmar

Paarkonna seadus - mis see on?

Paarkonnana käsitletakse seaduses kahte täiskasvanud samast soost inimest, kes on omavahel sõlminud paarkonna lepingu vastavalt käesoleva seaduse tingimustele. Paarkonnana käsitletakse ka selliseid samast soost inimeste paare, kes on mõnes teises riigis, kus tuntakse samasooliste abielu institutsiooni, sõlminud sellise abielu, või kus praktiseeritakse Eesti paarkonna lepingule sarnaste lepingute sõlmimist, sõlminud omavahel taolise lepingu.

Eelnõu algatajad olid kümme: Ain Lutsepp, Andres Ammas, Andres Herkel, Artur Talvik, Jüri Adams, Krista Aru, Külliki Kübarsepp Vabaerakonnast; Kersti Sarapuu, Marika Tuus-Laul ning Peeter Ernits Keskerakonnast.

Vabaerakonna saadikud riigikogus leiavad, et menetluses olevad kooseluseaduse rakendusaktid on halvasti koostatud ning on vaja leida parem lahendus. "Meie arvates on see paarkonna seaduse eelnõus olemas: samasoolised paarid saavad sõlmida notariaalse lepingu oma paarisuhte kohta, samuti saab reguleerida nende paaride varasuhteid, ülalpidamise kohustust ning pärimisega seotud küsimusi," ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel 24. novembril 2015 Delfile. Herkel lisas, et rakendusaktide eelnõu sisuliselt võrdsustab "registreeritud kooselu" abieluga ning lihtsuse ja selguse asemel toob sisse hulga kõrvalisi teemasid. "Meie eelnõu avab tee, et saaksime käsitletavate teemadega tõsisemalt ja mõistlikumalt ning ilma ühiskonda lõhestamata edasi minna," ütles Andres Herkel.

"Üheks lahenduseks olekski kaks eelnõud kokku liita, määratledes eraldi samasooliste ja erisooliste õiguslikud võimalused. Sel põhjusel ei pea ma õigeks kooseluseaduse rakendusakte prügikasti saata. Kuid kõike seda saab teha ainult siis kui algatajatel on piisavalt tahtmist aru saada kitsaskohtadest ja asuda neid lahendama. Mõlemad nimetatud grupid vajavad oma õiguste kaitseks ja turvatundeks tagamiseks selgeid ja lihtsaid regulatsioone," ütles Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm 26. novembril Delfile.

Ka seigad nii paarkonna seaduse eelnõu kui ka sellega koos olevast seletuskirjast jätavad oma napisõnalisuses mõneti palju tõlgendusruumi. Järgnevalt on välja toodud mõned näited:

PAARKONNA MÕISTE

"Paarkond käesoleva seaduse tähenduses on kaks täiskasvanud samast soost inimest, kes on omavahel sõlminud paarkonna lepingu vastavalt käesoleva seaduse tingimustele."

PAARKOND JA LAPS

"Kui paarkonna liikmel on alaealine laps, kes elab tema juures, või kui ta lapsendab alaealise lapse ja see laps hakkab elama tema juures, on paarkonna teisel liikmel kohustus osaleda sellise lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel selliselt, nagu oleks tegemist tema enda lihase või lapsendatud lapsega."

Riigikogu liige Andres Anvelt on Delfile öelnud, et talle on arusaamatu, missugused õigused paarkonnal üldse riigi ees on. "Eriti segased ja mitterakendatavad tunduvad sätted, mis puudutavad varasuhteid. Samas soosib Vabaerakonna eelnõu lausa peresisest paari astumist. Vabaerakonna ettekujutuses võivad paari moodustada näiteks isa ja tema täiskasvanud poeg või siis ka õed või vennad omavahel," tõi ta välja võimalikud ebakõlad.

MUUDATUSED TEISTES SEADUSTES

"Lisaks abielu varasuhete kohta käivale kantakse abieluvararegistrisse ka kõik paarkonna lepingus sisalduvad samalaadsed varasuhted. Käesolevat seadust kohaldatakse laiendavalt selliselt, et paarkond on käesoleva seaduse sätete kohaldamisel võrdsustatud abieluga ja paarkonna liige abikaasaga."

Pöörates tähelepanu viimasele lausele, on välja toodud, et paarkonda on võrdustatud abieluga ja paarkonna liige abikaasaga, viidates sellele, nagu tahaks paarkonna seadusega seadustada homoabielu Eestis.

SAMASOOLISTE PAARIDE TUNNUSTAMINE JA ÕIGUSED

"Eesti ühiskonnas on praeguseks välja kujunenud laialdane sallivus samast soost inimeste paaride suhtes, kellel on teineteise vastu soojad tunded ning kes tahaksid oma eluteed käia üheskoos. Ka need Eesti ühiskonna liikmed, kes mingil põhjusel seda heaks ei kiida, taluvad selliste paaride olemasolu ja ei kipu oma negatiivseid seisukohti väljendama vägivaldselt."

SEADUSE VÕIMALIKUD MÕJUD

"Seadusega kaasneksid positiivsed mõjud, kuna rahuldatakse samasooliste põhjendatud ja aktsepteeritavad huvid selles valdkonnas. Regulatsioon on piisavalt minimalistlik ega ole mingil moel käsitletav samasooliste abieluna. Seega väheneb ühiskonnas valitsev ärritus ja vastuseis samasooliste põhjendatud õigustele. Negatiivseid mõjusid ei oska praegu ette näha."

Paarkonna seaduse eelnõuga saad tutvuda siin. Eelnõu juurde käivad seletuskirja loe siit.

Liitu uudiskirjaga