Statistikaameti andmetel on võrreldes 2004. aastaga on laste arv pealinna lasteaedades kasvanud 37 protsenti, samal ajal on lasteaedade arv suurenenud vaid kuue protsendi võrra.

"Need numbrid ei üllata kedagi. Munitsipaallasteasutused on alarahastatud juba aastaid ning eelistatakse raha suunata muudesse valdkondadesse, mis ei ole isegi kohaliku omavalitsuse kohustused, eredaim näide on munitsipaaltelevisioon,“ ütles valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esindaja Brit Kerbo.

Eelmise perioodi lasteaedade arengukava "Igale lapsele lasteaiakoht" nägi ette 4500 lasteaiakoha loomist, 13 lasteaia ehitamist ja 14 tervikrenoveerimist (perioodil 2008–2012). Vaba Tallinna Kodanik osutab aga sellele, et tegelikkuses ehitati sel perioodil neli uut lasteaeda ning tervikrenoveeriti üks.

„Samas tuleb silmas pidada, et lasteaiakohtade eesmärk samal ajal täideti – need kohad, mis olid planeeritud luua uute lasteaedade ehitamise ja olemasolevate renoveerimise abil, saadi muul moel. Üheks mooduseks oli (ja on) laste rühmadesse registreerimine mitte kohtade arvu, vaid kohalkäimisprotsendi järgi, seadust valesti tõlgendades. Seda kinnitavad nii terviseamet, HTM kui ka õiguskantsler,“ toob Kerbo näiteks.

Uus arengukava näeb ette ehitada 14 uut lasteaeda, tervikrenoveerida 23, moodulrühmad (ajutised hooned) 14 lasteaia juurde, parandada 49 lasteaia energiasäästlikkust ja renoveerida nende fassaadid, vaba ruumiressurssi võtta kasutusele 31 lasteaias (tühjade ruumise remont jmt).

„Kuidas saab aga tagatud selle projekti rahastamine? Eelmise perioodi tegematajätmises süüdistatakse majanduslangust ja riigipoolseid eelarvekärpeid. Samas on linn oma eelarve koostamisel ise jätnud lasteaiad vaeslapse ossa – näiteks kärpides lasteaedadele suunatud investeeringuid üle 90 protsenti, avalikesse suhetesse suunatud vahendeid aga vaid 14 protsenti. Kriisiajal televisioonikanali loomine, mis igal aastal neelab linna eelarvest ligi 3 miljonit eurot, ei näita mõistlikku rahakasutust ega soovi panustada lastesse ja peredesse," lisas Kerbo.