„Mitmes jaoskonnas oli tunda komisjoniliikmete teatavat peataolekut ning närvilisust, mis tekitas vaatlejates küsimuse, kas mõnetised erinevused hääletamis- ja häälte kokkulugemisprotseduurides on tingitud komisjonide varieeruvast pädevusest või hoopis soovist mõnd toimingut omatahtsi sooritada,“ ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti valimiste vaatlemise projektijuht Kalle Uusmaa.

Ka seekordsetel valimistel esines hulgaliselt kehtetuks tunnistatud hääletussedeleid — 4783. Kuigi osaliselt oli tegemist sihilikult rikutud sedelitega, väljendamaks protesti üldise poliitilise õhkkonna ja sobivate kandidaatide puudumise vastu, siis teatud hulga sedelite kehtetuse tingis ka pelgalt valijate eksimus.

Näiteks tekitasid segadust üleriigilised nimekirjad valimisjaoskondades, mis mõnel juhul paiknesid vahetult valimiskabiinide sissepääsude juures, jättes mulje nagu oleks võimalik kõigi loetletud kandidaatide poolt hääletada. Paratamatult tingis teise ringkonna kandidaadi poolt hääletamine sedeli kehtetuse.

Võimalike segaduste ning mitmetimõistetavuste vähendamiseks loodab ühing, et järgmiste valimiste ettevalmistamisel pööratakse veelgi enam tähelepanu valimiskomisjonide liikmete ettevalmistamisele, aga ka üldise valijateadlikkuse tõstmisele.

Vaatamata valimisprotseduuri võrdlemisi sujuvale ning tõrgeteta korraldusele näeb ühing Korruptsioonivaba Eesti ka edaspidist vajadust valimiste vaatlemise järele. „Vaatlemine ei ole pelgalt skeptiliste kodanike pärusmaa, vaid näitab pigem üldisema kondanikukontrolli arengut,“ ütles ühingu tegevjuht Asso Prii. „Inimesed võiksid enda ümber toimuva suhtes pidevalt silmi lahti hoida, olgu see siis riigihange koduvallas või huvide konflikt töö juures,“ lisas ta.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindusorganisatsioon Eestis. Ühingu olulisteks toetajateks on Avatud Eesti Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.