Paneeldiskussioonis osalesid presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre, kindralleitnant erus Johannes Kert, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.Vastuseid otsiti küsimustele: milles seisneb RANDi raporti tähtsus ning millised on järgmised sammud? Millised on viimased arengud Müncheni julgeolekukonverentsi valguses?

"Avaliku arutelu ajendiks on USA mõttekoja RAND Corporation raport Balti riikide kaitsmisest ja nädalavahetusel toimunud Müncheni julgeolekukonverents," selgitas vestlusringi üks osalejatest, riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross.

„USA peavoolu mõttekojad ja Pentagon reaalselt plaanivad täna Baltikumi kaitset ja see on juba näitaja. Raport polnud mõeldud meie hirmutamiseks, vaid rahustamiseks, et meiega tegeletakse. Venemaa vastased on Lääs, NATO, USA ja Kremli eesmärk on vahendeid valimata muuta kehtivat julgeolekuolukorda. Täna käib võidujooks selle nimel, kas suudame oma heidutuse viia piisavale tasemele, enne kui on liiga hilja,“ ütles Kross.

"Kindlasti tervitame NATO vägesid, kes on siin rotatsiooniga. Samas on vaja siia ka eelpositsioneeritud ladusid ja merelaevastikku Balti mere kommunikatsioonide kaitseks. Meil oleks vaja, et ameeriklased – nii nagu nad NATO algusaegadel relvastasid Taani, Norra, osaliselt Prantsusmaa – kordaksid sedasama Baltikumis. Meie kaitseväe ülesehitamine oleks lihtsam ja kiirem, kui me ei peaks ise ostma kogu seda varustust ja relvastust, vaid saaksime seda liitlastelt mitte ainult Eesti, vaid kogu NATO julgeolekuolukorra lahendamiseks regioonis. See aitaks meid kõige paremini edasi ning vähendaks ka poliitilist hirmu eskalatsiooni osas, mis võiks kaasneda suuremate NATO üksuste alalise paiknemisega," sõnas Johannes Kert.

„RANDi raporti puhul on tänuväärne, et teema üldse tõstatati. Eestis tuleb aru anda, et tegemist pole hirmutamisega, vastupidi: see, et Washingtonis meie regiooni julgeolekust räägitakse, on tänuväärne. Kuid see on siiski üks paljudest raportitest. Erinevad mõttekojad on alates aastast 2014 järjest andnud soovitusi, kuidas NATO peaks meie piirkonda kaitsma. Pärast Krimmi teistkordset „üllatust“ on lõpuks nii NATO kui USA hakanud meile piisavalt tähelepanu pöörama,“ arvas presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre.

„Rohkem mõtteharjutusi Euroopa pealinnades on RANDi raporti kontekstis suurim lünk. On neid raporteid, mille järeldusena heidutusmäära tõstmine meie regioonis või liitlaste idatiival kohalolek on hoopis julgeolekuoht. Meie seisukoht on selline, et Venemaa on oht ja oht ka alliansile ning Baltikumi regioon on üks haavatavamaid lülisid NATO ahelas. Meie soov on, et mõttekojad töötaksid selles suunas ning et poliitiline otsus oleks selline, mida meil riigi kaitseks vaja on,“
leidi riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Videosilla teel asus Eesti julgeolekuekspertidega dialoogi USA mõttekoja RAND Corporation analüütik David A. Shlapak, üks Venemaa Baltikumi rünnakustsenaariumi läbimängu raporti autoritest.