VAATA, millistel teemadel pidid ajusid ragistama täna eesti keele riigieksamit teinud abituriendid!
Lugemisosas tuli alustekstide põhjal lahendada kolm analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet, teatas sihtasutus Innove.
Alustekstid esindasid näitekirjandust (katkend Andrus Kivirähki näidendist „Kevadine Luts”), luulet (Jürgen Rooste poeem „Rahvaloendajaˮ), publitsistikat (David Vseviov „Kas ajalugu tunneb usaldust?”) ning populaarteadust (Alar Karise artikkel „Oma hing ja võõras keha; oma keha, kelle hing?”).
Eksami teises osas tuli abiturientidel kirjutada lühikirjand.
Õpilased võisid analüüsida Eesti elu käsitlemist nüüdisaja kirjanduses ja/või filmikunstis, käsitleda Eesti rahvastiku vähenemisest ja paiknemisest tingitud probleeme, analüüsida riikidevahelisi suhteid nüüdisaegses maailmas või arutleda, millised eetilised probleemid kaasnevad teaduse ja tehnika arendamisega.
Eesti keele eksamile on registreerunud 7222 ja eesti keele teise keelena eksamile on registreerunud 2497 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi. Eksamiperiood lõpeb 21. mail matemaatika riigieksamiga.
Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama järgmised riigieksamid:
• eesti keel (27. aprill) või eesti keel teise keelena (27.–29. aprill);
• võõrkeel (inglise keel) (4. mai);
• matemaatika (21. mai).
Sihtasutus Innove läbiviidavatele riigieksamitele registreerus tänavu 10 471 eksaminandi. Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juunil.
