Vaata, millised on Jaak Aabi ministriaja olulisimad riigihalduse-otsused

 (11)
Jaak Aab
Jaak AabFoto: Taavi Sepp

Täna tagasiastumisest teatanud Jaak Aab asus Keskerakonna peasekretäri kohalt Mihhail Korbi asemel riigihalduse ministriks mullu 12. juunil. Delfi toob siinkohal kronoloogilises järjekorras välja mõningad olulisimad Aabi ministriks oleku ajal riigihalduse valdkonnas langetatud otsused.

Mullu 15. juunil kinnitas valitsus Eesti halduskorralduse muudatused, mille kohaselt jäi Eestisse 16 linna ja 67 valda. Seejuures tehti erand veidi enam kui 2700 elanikuga Loksa linnale, mille linnapea on keskerakondlane Värner Lootsmann. Aab toonitas, et Loksa linna ja Kuusalu valla omavalitsused pole püüdnud eriti koostööd teha, teenuste ja inimeste liikumine pole olnud sidus ja ka elanike küsitlused näitasid, et üsna ülekaalukalt ollakse sellise ühendamise vastu.

22. juunil rahuldas Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu juhatuse esimehe Urmas Somelari tagasiastumisavalduse. Avalikuks tulnud salvestis 2. juunil toimunud RKAS-i haldustegevuse komitee istungilt paljastas, kuidas Somelar ütles haridus- ja teadusministeeriumi kohta, et kliendi arvamus pole oluline, sest keskerakondlasest minister Mailis Reps on "peast rase" ja "peast lapsega".

Seotud lood:

20. juulil andis valitsus ministeeriumidele ülesande töötada välja tegevuskava maapiirkondade tühjade kortermajade probleemi lahendamiseks. Möödunud aasta 30. juuni seisuga oli rahandusministeeriumi valitsemisel 90 loovutatud korterit, millest Kohtla-Järvel asuvad 57, Kiviõlis 5 ja Püssis 2. Enamik neist korteritest ei ole elamiskõlblikud, nõudluse puudumise tõttu ei ole võimalik neid ka müüa.

27. juulil otsustas valitsus suurendada kohalike omavalitsuse tulubaasi ja uuendada tasandusfondi jaotuspõhimõtteid. Kokku on riigieelarve strateegias perioodil 2018-2021 selleks ette nähtud 185 miljonit eurot. Aabi sõnul on suuremad omavalitsused võimelised täitma rohkem ülesandeid ning seetõttu suurendab riik omavalitsuste rolli, andes neile uusi ülesandeid koos vahenditega ning taastab varasema tasandusfondi taseme.

17. augustil sai valitsuselt heakskiidu väikesaarte seaduse muutmine. Kui varasem seadus loetles püsiasustusega väikesaared nimeliselt, siis uue seaduse järgi pääseb nimistusse väikesaar, kus elab rahvastikuregistri andmetel vähemalt viis inimest ning mille pindala on kuni 100 ruutkilomeetrit.

Selle aasta algusest kaotati Eestis ära maavalitsused, mille asemele loodi regionaalhalduse talitused, millel on juht ja kaks kuni kuus töötajat. Aab kinnitas, et talituse juht on tavaline ametnik, kes saab ametisse konkursi kaudu ja tegemist pole poliitiliselt jaotatavate ametikohtadega.

Loe veel

Aab on vedanud ka riigisektori töökohtade väljaviimist Tallinnast. Näiteks oli Eesti Geoloogiateenistus viinud jaanuari lõpuks 33 töökohta Rakverre, statistikaamet on viinud Viljandisse ja Tartusse 21 töökohta, maksu- ja tolliamet Tartusse ja Pärnusse 14 töökohta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare