Vaata, milline oli tänavune emakeelepäeva e-etteütluse tekst

 (51)
Artikli algusest leiad helifaili – pane end proovile!

Emakeelepäeva puhul sai juba kümnendat korda osaleda e-etteütluse võistlusel, millest võttis tänavu osa rekordiline hulk kirjutajaid.

Üheksa aasta jooksul on Viker­raa­diosse jõudnud ligi 24 000 etteütlust, igal aastal võtab võistlusest osa üha rohkem koole ja klasse. Tänavust e-etteütlust järele saab seda kuulata ja end proovile panna siin. Eelmisel aastal oli e-etteütlusel 5573 osalejat, tänavu saadeti tekste 5881, mis on rekord.

Üldvõitja on tänavu Tiina Mahler-Jaaniste, kes osales filoloogide kategoorias. Õpilastest võitis Elo Maria Pauman Hugo Treffneri gümnaasiumist, täiskasvanutest Liisa-Andra Lohu, muu emakeelega osalejaist Tereza Špongolts, eestlastest välismaal Aivar Paidla ja nutiseadmega osalejaist Riina Tobias.

Vahetult enne e-etteütluse algust jagasid Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ja Postimehe keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks veel viimaseid näpunäiteid ning hiljem kommenteerisid nad ka peamisi vigu.

Täiesti veatuid töid oli 37, samas oli väga palju töid, milles oli üks või kaks viga. Sageli oli üheks neist vigadest 8.b, mida kirjutati tühikuga. Teine veaohtlik koht oli olgugi et, kuhu vahele koma ei tule. Rekajuhi asemel kirjutati rekkajuht ja kui mõni pärast pahandas, et rekka on ju ka õige, siis tegelikult on see tsitaatsõna ja enne etteütluse algust rõhutati, et tuleb kasutata mugandatud varianti.

Seotud lood:

Veaohtlik koht oli ka tohutu suur, mis kirjutatakse lahku nagu ju ka hirmus suur. Keeruline oli ka plüüs, mida kirjutati üllatuslikult nõrga b-ga. Siksakitades asemel kirjutati ka sikksakitades, mis on paraku vale. Laulu- ja tantsupeo puhul jättis mõni tühiku vahele panemata. Meelde tasub jätta ka, et akutrell kirjutatakse tugeva t-ga nagu ka laevatekk.

Tänavune e-etteütlus kõlas nii:

Piki tänavaid kooli poole rulluisutava Liisa, 8.b klassi parima kikkpoksija kuularites tümpsub „Mets neidude vahel” – laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään”. Olgugi et rekajuht Hane tee ja Kuke allee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdrukki korraks. Osavalt trikirattal siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures plüüsist kotis on peale akutrelli, tušipoti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. „Oota, Juhan!” hõikab Liisa talle järele.

Tänavu oli üks uuendus, nimelt tuli viimases lauses valida õige sõna: järele või järgi (õige oli muidugi, et Liisa hõikas Juhanile järele).

E-etteütluse võitjad kuulutatakse välja „Uudis+” saates algusega kell 12.15. Võitjad selguvad viies kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed ning välismaal elavad-õppivad eestlased.

Kõik osalejad kirjutasid sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid. Kõikide osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Tänavu antakse uuendusena eriauhind parimale nutiseadmega kirjutajale. Peaauhind on tahvelarvuti, lisaks raamatupoe kinkekaardid.

Tänavuse e-etteütluse teksti koostasid Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll, Postimehe keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks, Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele õpetaja Edward Kess, Tartu üli­kooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala, Tallinna ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee ja Eesti Keele Instituu­di vanemkeelekorraldaja Maire Raadik.

E-etteütlust korraldavad Viker­raadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Keele Instituut. Auhinnad on välja pannud haridus- ja teadus­ministeerium ning Rahva Raamat.

Varasemate aastate e-etteütluse tekstid

2016

Loe veel

"Adalbert, paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule ja kiiresti!" hõikas zombistunud kambüüsiülemale kipper Hillar Hurmav, mees, kel kallim igas Läänemere maade sadamas. Kõik mereaastahuvilised ja vegankruiislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning barkassiga Hari kurgus dokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman, käes mõttetu kirjaplokk, kannab tekimadrused järjestikku munsterrolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontradmiraliga šahhi.

2015

Täna, emakeelepäevaeelsel reedel, kui muusika-aasta kevadiste dolce'de ja forte'de valjus on MP3-mängijas maha keeratud, kontsentreerun raadiodiktori kristalsele häälele. Võib vaid küsida, kas aasta artistide ja parimate uustulijate hulgas on ka uusi Mozarteid ja Pärte.
„Ah, tahaks juba kuulata Tšaikovski esimest klaverikontserti b-moll,” õhkaks apteeker Melchiorgi, võttes vastu nohus olevaid e-residente.
Mis seal ikka, käin hommikuti duši all, võtan aeg-ajalt nuhvli, oma nutika abimehe, ja kasutan sellegagi töötades kogu aeg kauneimat eesti keelt.

2014

Tubli e-etteütluse tegijana tean niikuinii, et riodejaneirolased elavad jalgpalli maailmameistrivõistluste ootuses, samal ajal kui abituriendid mõtisklevad matemaatikaeksamist. Mina, kel pole papiljotte ega moepäraseid Lääne-India krusse, tean, et keski mu efektselt kirjutatut ei projitseeri. Arhitektuuribürood, Aleksandri koogid ja potentsiaalsed Ameerika avastamised – kõik on mulle kui pagi, korraks nuusata. Parem panen ette 3D-prillid, haaran furšettlaualt noriga suši ja konstateerin toomashendrikilveslikult: "Elagu Eesti!"

2013

Kuidas peaksid sa, tuim inimeseloom, siin lumises põhjas, kus aastast aastasse õitseb viluses kaljuorus ilusa haisuga mürdike, aga kus jüriöö ülestõusust ei leia kas või ühtainumat viisakat pilti, mida perekonnaalbumisse panna ja aeg-ajalt vaadata – kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama? „Köhi, köhi, pappi!” leelotas rehepapliku terrorirühmituse liider liitlasvägede baptistlikule kaplanile keset dekadentlikku Kirde-Euroopa ristisõda, mis ei jätnud kivi kivi peale.

2012

Pressiteade
Tallinn, 14. märts 2012

Täna, emakeelepäeval, kirjutavad tuhanded eestimaalased e-etteütlust, mis on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline mõõduvõtmine, ja panevad proovile oma õigekirjateadmised. Nagu ürituse patroon K. J. Peterson märkis, ei osanud ta 19. sajandi algul, 20-aastasena, nii rohket osavõttu ette näha, ning see teeb talle ainult rõõmu. „Murelikkust tekitab see, et nii mõnigi astub võib-olla võistlustulle ilma piisava treeninguta ja jääb tempoga seetõttu kogu aeg hätta,“ nentis ta. Võitjatele on prestiižsed auhinnad välja pannud haridus- ja teadusministeerium; peaasi on siiski rõõm eneseületusest.

2011

Tere, Kristjan Jaak!

Ma Sulle kirjutan, oo poeet, siit varakevadisest sähvivsirendavast tulevikust. Mõtlen, et kui võiksid veel kord kas või üheks mis tahes hetkeks luulelikus fantasmagoorias leida ajalikkust, kas oleksid siis kogu aeg poeet või hoopistükkis programmeerija. Jõrm habemega rokipeer või rektor malbe, ehk kogunisti kiilaspäine ankur „Aktuaalses kaameras”. Või sootuks sportlane, bravuuritar buffet’s või teravkeelne rahvaesindaja. Võib-olla loeksid pangas eurosid ja sente neid, mis lõppeda ei taha. Ma usun, Sind on igaühes meist.

Südamlike sünnipäevasoovidega
Tatjana

2010

Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Igalühel on võimalik anda panus, et eesti keel saaks "laulutuules taevani tõustes üles igavikku omale otsida". "Lounge'i asemel," soovitas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, "oleks kohasem öelda sohvabaar." Üle-eestilist üleminekut eestikeelsele kontoritarkvarale lubas koordineerima hakata "Teeme ära! 2011" algatusrühm.

2009

Karl oli käinud Martaga juba poolteist päeva, alates eilsest, 15. märtsi pealelõunast. Armastus, konkreetne ja absoluutne, oli neid haaranud keset emakeeletundi, kui nad õppisid ortograafiareegleid. Pärast tunde jätkasid nad oma suhet MSNis ja saatsid ka SMSe, kuid sõnumid liikusid nagu aegluubis. „Skaibime parem,” messis Marta ning Karl vastas: „Jah, mu arm!”

2008

Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga, sirp, lõika, alasile, haamer, löö! “Familiaarne tüüp,” konstateeris pensionär ja nõudis revanši. Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituudis õpetatakse türgi keelt ja Jaapani ajalugu. Seenelkäik lõppes õpiku autorile seenekorvi ja inimväärikuse kaotusega.

Esimeste aastate tekstide autor on Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor ja vanemteadur Martin Ehala. Peagi liitusid meeskonnaga Peeter Päll (Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja), Maris Jõks (Postimehe keeletoimetaja-korrektor), Edward Kess (Brüsseli II Euroopa Kooli eesti keele õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige), Maire Raadik (Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja) ja tänavu veel ka Merilin Aruvee (TLÜ emakeeledidaktika lektor).

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare