Vaablased sundisid naist Brüsselist abi otsima
“Järgmine koht, kuhu helistan, on Võsa Pets või Brüssel,” ütles naine, kes oli tõsiselt hädas. Leida hirmu suurendas ka see, et oli lugenud, kuidas keegi oli vaablase rünnaku tagajärjel surnud, ja mõned aastad tagasi pidi ka tema enda poeg nõelata saamise pärast hinge heitma.
Kui Saarte Hääl Torku jõudis, oli Saaremaa päästeosakonna juht Margus Lindmäe juba hädalisele abi saatnud. Parajasti sättis endale varustust selga Torgu vabatahtlik päästja Peeter Aadussoo. Perenaine Leida oli ka ajakirjanikele joped õues valmis pannud, öeldes, et ta ei taha, et keegi viga saab.
“Peeter on ikka väga tubli mees,” kiitis Leida näovõrguga mütsi pähe sättivat meest. Vaablased on pererahva jutu järgi maja juurde varemgi pesa ehitanud, kuid eelmisel korral sai perepoeg pesa maha materdatud. Seekord nad küll märkasid, et kusagil pööningul on pesa, sest suured sumisejad käisid katuse alt sisse-välja, kuid jälile said nad pesale alles üleeile. “Siis kuulsin, kuidas poeg kojas kellegagi kakles,” rääkis Leida, kelle sõnul olid vaablased teisipäeval järsku väga agressiivseks muutunud ja isegi tuppa tükkinud, kus siis poeg nendega hoogsalt võitlusse asus.
“Hiilisin siis pööningule ja nägin seda suurt pesa,” kirjeldas perepoeg Lembit, kes nii suure pesaga midagi ette võtta ei osanud. “Kui need oleks rünnanud, siis meid poleks enam siin,” arvas murelik Leida, kes polevat elus nii suurt pesa näinud. Päästjate poolt naisele antud telefoninumbril võttis vastu keskkonnaametnik Heiki, kes selgitas, et tema tõepoolest vaablastega ei tegele ning selleks puudub tal nii ettevalmistus kui ka varustus. Samas lisas Heiki, et kahjuks viibib ta Vilsandil, muidu tuleks hädalisele vajadusel appi küll.
