Uus seadus teeb Autorollo taoliste juhtumite ja roolijoomarluse eest riigikogulaste vastutusele võtmise äärmiselt raskeks
Riigikogu võttis hiljuti ilma suurema kärata vastu riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, tänu millele muutub saadikute vastutusele võtmine erinevate kuritegude eest palju raskemaks.
Nimelt on värskelt riigikogus vastu võetud seaduses olemas punkt, mille kohaselt "ilma riigikogu liikme eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta ei saa teda kohustada osalema haldus- ja tsiviilkohtumenetluses ning väärteomenetluses või rakendada tema suhtes sundtoomist, kui see takistab riigikogu liikme ülesannete täitmist".
Juriidilist keelt lahti seletades tähendab see punkt aga sisuliselt seda, et kui mõni saadik jääb näiteks joobes juhtimisega vahele (tema joove on alla kriminaalse piiri ehk 1,5 promilli) või soovitakse temalt näiteks halduskohtus võlgasid sisse nõuda, siis ilma selle saadiku enda loata seda teha ei saa, kuna tegemist on vastavalt väärteo ja tsiviilkohtu menetlusega.
Nii näiteks oleks praegusel välisministril Keit Pentus-Rosimannusel juhul, kui Autorollo asi oleks tulnud ilmsiks tema saadikuks olemise ajal (ehk siis, kui väidetavad rahakantimised toime pandigi) olnud sellesama seaduse kehtimisel võimalik Autorollo tsiviilasja alguses öelda, et kohtuasi segab tema tööd riigikogus.
Samuti poleks tulevikus võimalik Autorolloga sarnaste juhtumite avalikuks tulek ka seetõttu, et selles kohtuasjas saadi osa inkrimineerivaid andmeid riigikogus asuvast arvutist, aga riigikogu liikme elektrooniline side on tulevikus kaitstud jällegi immuniteediga.
Seadus tekitab palju küsitavusi
Tartu ülikooli õigusprofessori Jüri Saare sõnul näib ka talle eelpool kirjeldatud stsenaarium võimalik. Professori arvates sisaldabki kogu see uus seadus mitmemõttelisusi, mis tavaliselt iseloomustavad halvasti ettevalmistatud seadusi või selliseid, mille tegelikud eesmärgid ei lange kokku deklareeritavatega. Seetõttu leiab õigusteadlane, et seadusemuudatus vajaks enne väljakuulutamist põhiseaduslikkuse kontrolli.
"Kuidas mõista kellegi „kohustamist isiku enda nõusolekul“, jääb seaduse koostajatele täpsemaks lahtiseletamiseks. Ka väljend „tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt“, on formuleering, mis tegelikult palju ei tähenda. Kuidas näiteks võiks välja näha tabamine korruptsioonikuriteo või riigireetmise toimepanemiselt ilma spetsiaalsete meetmeteta. Kas see, kui keegi näeb, kuidas riigikogu liikmele antakse üle ümbrik rahaga või et kohtub kahtlase isikuga, ongi teolt tabamine. Need on vaid sündmused, mille võimalik õigusevastane sisu alles tuleb tuvastada. Või näiteks juhul, kui riigikogu liige külastab regulaarselt naaberriiki, millega Eesti suhted pole heanaaberlikud. Kuidas teha kindlaks, et sellised külaskäigud pole seatud riigireetmisega?," kirjutas Saar Delfis avaldatud arvamusloos.
"Kogu eelnõu kannab justkui ringkaitses asumise pitserit," tõdeb Saar.
Politsei, kohus ja saadik peaks leidma ühise aja
Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginteri arvates kiputakse aga uut seadust nägema kohutavamana, kui see tegelikult on. Ginter viitas eelnõu seletuskirjadele ja ütles, et eelpool mainitud säte lisati eelnõule põhiseaduskomisjoni poolt enne eelnõu esimest lugemist suures saalis ning selle eesmärk on piirata võimalusi, et keegi saaks kas tsiviil- või halduskohtumenetlust kasutades riigikogu tööd segada.
"See säte ei päästa kedagi ei tsiviil- ega haldusvastutusest. Lihtsalt need menetlused tuleb toimetada väljaspool aega, mil riigikogu liige peab tegutsema riigikogus. See on samamoodi nagu neil ka haldusaresti kandmine pandi päevadele, mil nad ei tegutse riigikogus," lisab Ginter.
Ka eelnõud menetlenud ja selle suurde saali viinud põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste leiab, et seaduses tehtud muudatused ei ole põhiseadusega vastuolus.
"Norm on mõeldud selleks, menetlustoiming ei piiraks või ei teeks võimatuks põhjendamatult riigikogu istungilist tööd (näiteks eelarve või muud olulist hääletust) /.../ Politsei, kohus ja saadik peaksid leidma mõlema tööd võimalikult vähesegava lahenduse," ütles Maruste nimetatud punkti Delfile kommenteerides.
Kuigi nii Ginter kui ka Maruste viitavad, et riigikogulase üle saab endiselt kohut pidada töövälisel ajal ehk ajal, mil riigikogu kodu-ja töökorra seaduse kohaselt riigikogus tööd ei toimu, siis paraku vaadates riigikogulaste tööplaani sellist aega sisuliselt ei eksisteerigi. Nimelt lisaks korralistele istungitele, komisjonide istungitele, fraktsioonide tööle ja täiendatavatele istungitele tuleb tihti ette ka erakorralisi istungeid ning isegi ka erakorralisi istungjärke. Rääkimata ka saadikute kohustusest kohtuda valijatega, nende välisvisiitidest jne.
Samuti ei sõltu ju kohtupidamine mitte ainult saadikust, vaid ka teistest menetlusosalistest ning kohtute (mis on sageli niigi üle koormatud ja mis suveperioodil sisuliselt ei tööta) tööplaanidest. Seega leida näiteks Autorollo-sarnase mahuka kohtuasja arutamiseks piisavalt järjepidavalt aega, näib selles kontekstis äärmiselt raske, kui mitte võimatu.
Riigikogu võttis riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud seadusemuudatused vastu tänavu 9. detsembril ning edasi on see saadetud presidendile välja kuulutamiseks. President saab selle jätta välja kuulutamata juhul, kui leiab, et see on põhiseadusega vastuolus.
