Uus regulatsioon paneb jälitustegevusele karmid piirid
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu selgitas, et praegu kehtiv seadus lubab avada jälitustoimiku ning teha selle raames kuritegude ennetamise ja tõkestamise eesmärgil jälitustoiminguid jälitusasutuse enda loal," ütles Künnapu BNS-ile.
"Uus seadus aga näeb ette, et jälitustoimik avatakse ainult prokuratuuri loal ning lisaks on prokuratuuri luba nõutav ka nende jälitustoimingute tegemiseks, mis varem tehti jälitusasutuse enda loal ehk kuritegude ennetamise ja tõkestamise eesmärgil. Seega nähakse ette täiendav kontroll prokuratuuri näol," lisas Künnapu.
Ta lisas, et kui kehtiv seadus lubab teha ennetamise ja tõkestamise eesmärgil jälitustoiminguid mistahes kuriteo puhul, siis ka siin näeb uus seadus ette piirangud. "Nimelt lubab uus seadus teha ennetamise ja tõkestamise eesmärgil jälitustoiminguid üksnes esimese astme kuriteo puhul või tahtliku teise astme kuriteo puhul, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust," selgitas Künnapu.
Justiitsminister Kristen Michal kinnitas käesoleva nädala alguses riigikogus arupärimistele vastates, et uuest aastast jõustuv jälitustegevuse regulatsioon tugevdab järelevalvet jälitusasutuste tegevuse üle ning isikute õiguste ja vabaduste kaitset.
Kehtima hakkava seaduse väljatöötamisel küsis justiitsministeerium arvamust õiguskantslerilt, riigikohtult ja advokatuurilt, kes osalesid ka eelnõu aruteludel riigikogu õiguskomisjonis, kus eelnõud selle menetlemisel eri institutsioonide koostöös ka oluliselt muudeti.
