“Põhiliseks probleemiks on see, et mäest tungib välja vesi, mis koguneb risti ümber. Osaliselt jõuab vesi edasi ajaloolise bastioni eskarbimüürini ja osaliselt voolab see alla mööda neid treppe, mida mööda meie külalised ning riigijuhid teatud päevadel pärgi asetades käivad,” selgitas Tamm Kuku raadio pärastlõunaprogrammile "Saade" pöördumise sisu.

“Tõenäoliselt jäeti suurte kiirustamistega samba rajamisel terve rida asju välja ehitamata,” arvas Tamm. “Üleval mäe peal on jäetud osa drenaaži välja ehitamata. Miks ta ajaloolise eskarbi juurde koguneb on ka põhjus, et sinna on jäetud välja ehitamata seadmed, mis veel peaksid ära juhtima.”

Mureliku linnakodanikuna esinenud Tamm lisas, et praegu tuleb vesi mäelt alla kõige ebanormaalsemaid teid pidi läbi trepiastmete ja müüri, mis annab alust kahtlustada, et samba rajamisel kasutati ebakvaliteetset materjali.

Jaan Tamm pöördus juulitormide järel toimunud suurte ujutuste järel probleemide intensiivistudes esmalt TTÜ töörühma liikmete poole, kes Vabadussõja võidusamba problemaatikaga tegelesid, ent vastust neilt ei saanud. Nüüd otsustas ta pöörduda ministri poole.

“Mingi diskussioon on nüüd algatatud ja ehk kusagile see ka viib,” lootis ta. Kaitseministeeriumi poolelt vastas Tamme kirjale asekantsler Mikk Marran, kes kinnitas, et kõik võidusamba hüdroisolatsioonid on tehtud vastavalt projektidele ja normidele. Eskarbimüüri isoleerimistöid takistavat aga Tallinna kultuurimälestiste ameti töötajad, kes ei luba vastavaid abinõusid tarvitusele võtta.