Uus kord jätaks maakohad apteekideta
Maa-apteekide toimetulek on hetkel madal, ligikaudu 87 protsenti apteekidest on raskustes ning kavandatavad muudatused sunniksid valdavat osa maa-apteekidest uksi sulgema, teatas Eesti Apteekide Ühendus.
Septembris uuris Faktum&Ariko maa-apteekide hetkeolukorda ning apteekrite ja apteekide omanike suhtumist ravimiseaduse võimalikesse muudatustesse. Uuringu tulemusel selgus, et kavandatavad ravimiseaduse muudatused mitte ei parandaks ravimite kättesaadavust, vaid hoopis halvendaksid seda.
Uuringufirma Faktum&Ariko uuringujuhi Kadri Suitsu sõnul on vaid ligikaudu kolm protsenti apteekidest kindel, et käsimüügiravimite tavakauplustesse lubamise järel suudavad nad hakkama saada. „Kolmandik apteekidest peab tõenäoliseks, et peaksid oma apteegi siis sulgema ning tervelt 59 protsenti on ebakindlad, kas nad siis hakkama saaksid,“ tõdes Kadri Suits. Ka apteekide asutamise reeglite muutmine tooks tõenäoliselt kaasa paljude apteekide sulgemise. Kui lähipiirkonnas avataks uus apteek, siis 34 protsenti maa-apteekide omanikest peab reaalseks, et selle tagajärjel tuleb apteek sulgeda. Kadri Suits lisas, et ka sel puhul on ebakindlus suur — tervelt 46 protsenti ei oska kujunevat olukorda hinnata.
Suitsu sõnul selgus uuringust, et juba praegu ei ole tervelt 87 protsenti maa-apteekidest võimelised oma kulusid katma või saavad sellega hakkama väga napilt. „Potentsiaalselt on löögi all kõik maa-apteegid, kes hetkel oma kulud väga napilt kaetud saavad ja see tähendab, et olukorra
halvenemisel võib neid ähvardada sulgemise oht,“ ütles Suits.
Kuna apteekide asutamise reeglite muutmine tooks tõenäolisena kaasa uute apteekide loomise suurematesse keskustesse, siis uuriti ka, kas ja millistel tingimustel oleksid apteekrid valmis vahetama töökohta. Uuring näitas, et kui suuremas linnas või maakonnas pakutaks kõrgemat palka, siis oleks töökoha vahetust valmis kaaluma 56 protsenti maa-apteekide töötajatest ja omanikest. Töökohavahetust kaalutaks juba 1000 krooni võrra parema palgapakkumise puhul. „Halvema stsenaariumi korral tekitaks see maapiirkondade apteekides tööjõupuuduse, mis seaks apteegid täiendava löögi alla“ tõdes Kadri Suits.
Kokkuvõtvalt ütles Faktum& Ariko uuringujuht Kadri Suits, et kuna küsitleti 93 protsenti sihtrühma kuuluvatest apteekidest, siis selle tulemusest võib üldistatult tõdeda, et mõlemad kavandatavad muudatused — ravimite tavakauplustesse lubamine ja apteekide asutamise reeglite muutmine tooks tõenäoliselt kaasa vähemalt 30 protsenti apteekide sulgemise, kuid kuna paljude majanduslik seis on hetkel halb ning ebakindlus tuleviku osas suur, siis on suletavate maa-apteekide arv kindlasti suurem.
Uuring maa-apteekide omanike ja töötajate suhtumisest ravimiseaduse võimalikesse muudatustesse viidi läbi septembris 2009 ning sihtrühmaks olid kõik maapiirkondades asuvad apteegid ja haruapteegid. Kokku küsitleti 79 apteegiomanikku ja 45 töötajat. Uuringus on esindatud 93 protsenti sihtrühma kuuluvatest apteekidest. Uuringu teostas Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Apteekide Ühenduse tellimusel Faktum&Ariko.
